Arnold Rüütel

Eesti endine president

Arnold Rüütel (10. mai 1928, Saaremaa, Laimjala vald – 31. detsember 2024) oli eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001–2006.

Arnold Rüütel, 2006

Aastatel 1963–1969 oli ta Tartu Näidissovhoosi direktor ja 1969–1977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor. Nõukogude ajal oli ta EKP Keskkomitee sekretär ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ning NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja.

1994. aastal valiti ta Eesti Maarahva Erakonna esimeheks. 1999 sai sellest Eestimaa Rahvaliit ning sinna liitusid kaks teist erakonda. Rüütlist sai aastal 2000 erakonna auesimees. Ta oli ka VIII ja IX Riigikogu liige.

Tema abikaasa oli folklorist Ingrid Rüütel.

ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena

muuda
  • Kallid seltsimehed! Lugupeetud väliskülalised! 70 aastat lahutavad meid unustamatust oktoobrist. Nendest legendaarsetest sündmustest, mis panid aluse ühiskonna progressi uuele ajastule, osutusid pöördeliseks momendiks inimkonna ajaloos. Revolutsioonilisele kangelasteole vabanenud rahva saavutuste kaitsele, uue ühiskonna ülesehitamisele kutsus töölisklassi, Tsaari-Venemaa töötajaid üles bolševike partei eesotsas Vladimir Iljitš Leniniga. Tema loov mõte, tema titaanliku tegevuse tulemused, tema kõlbeline eeskuju jäävad elama igavesti.
    • Kõne Oktoobrirevolutsiooni aastapäeval 1987. aastal[1]


  • Teatud osa välismaiste propagandakanalite ning ka mõnede Ameerika Ühendriikide poliitikategelaste poolt on viimasel ajal eriti teravalt üles tõstetud nn Balti küsimus. Selleks kasutatakse 70 aasta möödumist Oktoobrirevolutsiooni võidu tõttu võimalikuks saanud omariikluse väljakuulutamisest Baltimaades.
Laialdaselt arutatakse tol ajal toimunud sündmusi, pannakse kahtluse alla 1940. aastal toimunud nõukogude võimu taaskehtestamine ning Nõukogude Liiduga liitumise seaduspärasus ning õiguslikkus, püütakse maha kriipsutada kõike pärastsõjajärgseil aastakümnetel meie vabariigi elus saavutatut.
Siin on igal realistlikult mõtleval inimesel selge, et mingit tagasiteed kodanliku Eesti Vabariigi juurde ei ole ega saagi olla, sest see käiks ju vastu meie rahva praegustele olemuslikele majanduslikele ja sotsiaalsetele huvidele.

Riigikogu aseesimehena

muuda
  • Need vastused ei olnud ikkagi ümmargused, vaid täiesti otsekohesed.
    • Arnold Rüütli selgitus 1991. aastal toimunud kohtumisele Soome presidendi Mauno Koivistoga. ETA, 22. september 1995, vahendas Eesti Päevaleht, nr. 94, 25. september 1995


  • Mina looduslembese inimesena kannaksin selle üle loodustunnetusele.
    • Arnold Rüütel Alzheimeri tõvest ja alanud valimisvalimiskampaaniast. ETV, 9. veebruar 1996, vahendas Eesti Päevaleht, nr. 33, 10. veebruar 1996


  • Paljude probleemide lahendamisega oleme jäänud hiljaks. Paar viimast aastat on Eestisse valgunud tollivabu ebakvaliteetseid toiduaineid. Ma olen kuulnud Tartu arstidelt, et näiteks kõrvaoperatsioone on viimasel ajal tehtud umbes kakssada korda rohkem kui mõni aasta tagasi. Paljudes välismaistes toiduainetes kasutatavad säilitusained põhjustavad kuulmeluude kokkukasvamist. Meil pole olnud vajalikku kontrolli ega seadusandlust. Mõõdukad tollipiirangud oleks meid maaelu praegusest kehvast olukorrast päästnud. Euroopa Liidu maad kõik kasutavad tolle.
    • "Arnold Rüütel: "Ühendan isepäiseid poliitikuid." Eesti NSV riigijuht vihjab plaanile kandideerida vabariigi presidendiks." Sõnumileht: SL, nr. 118, 22. mai 1996


  • Ütleks nii, et on olemas nimekiri nendest tuntud poliitikutest, kes põgenesid putši eest laevade ja lennukitega, kuid selle avaldamine lööks segi meie poliitilise maastiku ja alandaks veelgi meie savijalgadel poliitilist kultuuri. Minu põhimõtteks on mitte kedagi pahatahtlikult õõnestada.
  • Meie eesmärk ei ole ometi Vana Toomase vahetamine Miki-Hiire vastu.
    • Arnold Rüütel, intervjuu: Enno Tammer, "Arnold Rüütel jätab paljugi inimeste südametunnistusele", Postimees, 21. august 1996


  • Ma ei ole nende küsimustega absoluutselt mitte kunagi tegelenud, ei varem ega praegu. Kas tema vastused vastavad sellele ja kas ta on seotud KGBga või ei ole, tõesti ma ei ole kursis. Mina ei ole mitte kunagi vaadanud neid materjale, mis, räägitakse, viitavad sellele, et tal on olnud side KGBga. Minu arvates on see südametunnistuse küsimus igale inimesele.

Eesti presidendina

muuda
  • Eesti areng on kreenis keskuste poole, nüüd tuleks seda tasakaalustada.
    • Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli ametivanne ja kõne 8. oktoobril 2001 Riigikogus[2]


  • Eesti demokraatia eripäraks on ta relvastatud rahvas.
    • Kõne Kaitseliidus 9. oktoobril 2001[3]


  • Teie Ekstsellents, kuulsime sügava kurbusega eilsest lennuõnnetusest Milanos. On tänapäeva kahetsusväärne tõsiasi, et inimesed reisivad suure kiirusega ja hulgakaupa, olgu lennuki, rongi või laevaga. Sellepärast peame niisuguste õnnetuste puhul tõdema ka suurt ohvrite arvu. Sellegipoolest on Milano katastroofi ohvrite arv rahuajal jahmatamapanev. Palun andke ohvrite perekondadele edasi minu isiklikud kaastundeavaldused ning kogu Eesti rahva kaastunne.
    • Presidendi avaldus pärast 2001. aasta sügisel toimunud Milano lennukatastroofi[4]


  • Ma võtaksin praegu teie terviseks, kui teil oleks praegu tähtpäev, näiteks 25 grammi. Miks mitte meeldivalt mingit jooki, kuigi ma ei suuda eraldada mingit kõrgklassi jooki siin.
    • Arnold Rüütel intervjuus Postimehele oma hea vormi saladusest 16. novembril 2001[3]


  • Soome Eduskunta ja Eesti riigikogu ühendab peale selle, mis ühendab mõlemat parlamenti ülejäänud demokraatlike riikide rahvaesinduste organitega, ka see, et mõlemad seadusandlikud kogud asuvad mägedel.
    • Arnold Rüütel tervituskõnes Soome parlamendis 20. novembril 2001[3]


  • Maailm on muutunud, ja ma loodan, et muutustest on teadlik ka Vene president Vladimir Putin.
    • Arnold Rüütel Balti riikide presidentide kohtumisel Riias 15. jaanuaril 2002[3]


  • Eestil ja Liibanonil on palju sarnaseid jooni. Väikeste mereäärsete riikidena on meid alatasa riivanud ajalootormide keerised.
    • Arnold Rüütel, kõne Liibanoni suursaadikut vastu võttes, 4. aprill 2002[3]


  • Eestil ja El Salvadoril on palju sarnaseid jooni. Väikeste mereäärsete riikidena on meid tihti riivanud ajalootormide keerised.
    • Arnold Rüütel, kõne El Salvadori suursaadikut vastu võttes, 9. mai 2002[3]


  • Ja kellel on võimalus olnud, ja kindlasti olete sõitnud üle Euroopa lennukiga ja kui on ilus ilm olnud, siis teie põllumeestena ilmselt olete näinud ära ebaloomulikke põlde ja küllalt suuri välju, mis ei ole mitte rohelised, vaid sinised hoopiski.
    • Arnold Rüütel, kõne mahepõllunduskonverentsil "Mahe ja ehe", 23. mai 2002


Noh, ma usun et, täna me kõigepealt elame üle kõike rõõmsat ja seda, mis ajalugu on meile jätnud tänaseks, ja selle nimel ma soovin kõikidele palju õnne ja tahet jätkuvalt edaspidiseks!


  • Lubage mul mõne lausega peatuda ka hariduse sisul ja suunitlusel, tehes seda tagasipõikega mu enda lapsepõlve. Koolimineku-eani käisin karjas, umbes 7-aastasena võisin hakata vikatiga niitmist harjutama, üheksaselt pääsesin hobusega kündma ja äestama, veel hiljem sepatööd proovima.
    • Arnold Rüütel, kõne Põllumajandusülikoolis, 7. august 2002[3]


  • See lihtsalt kas oskamatusest või tähelepanematusest müüdi paljud lasteaiad ära, kus on praegu ärilised ettevõtted ja inimesed ühel perioodil võtsid lapsed lasteaiast lausa välja lihtsalt kohe. Ja nüüd ilmnes vastupidi, et inimene tahab tööl käia, ja naine tahab tööl käia.[6] /Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio otsesaates "Kas me sellist Eestit tahtsimegi?" lasteaiakohtadest rääkides, 20. augustil 2006 kell 21.30/


  • Ma arvan, et see poolteist tundi me rääkisime mitmetest asjadest ja eelkõige majanduslikust arengust ja selle juurde ka sotsiaalsest arengust ja mina rõhutasin võib-olla korduvalt inimest kõige enam, et me peame nägema inimest. Ja ma usun, vähemalt mina tunnetasin, et me mõistsime üksteist. Aga mul on väga kahju peaminister Mart Laari niisugusest avaldusest, et see on pööre läänest itta ja nii edasi ja nii edasi siia juurde kõik deklareeritud seisukohad. Sellest on väga kahju. Ma arvan, et kui me võtame tuhandeaastast Eesti ajalugu, siis ei ole tarvis ühe käe sõrmi, et kokku lugeda, kus me oleme ühiselt tegutsenud. Väga põgusalt ma nimetaksin siin Jüriöö ülestõusu, kus üritasime ühiselt tegutseda, aga see ei õnnestunud kõik. Päris kindlasti Vabadussõda, kus me kõik koos läksime rindele ja võitlesime selleks, et luua oma riik. Suutsime seda teha. Kaotasime selle riigi ja täna pühitsesime 15. aastapäeva, kus me suutsime selle riigi taastada. Taastada aga suutsime selletõttu, et tegime kõik koos selle nimel, kõik, mis igaüks suutis ja oskas.[7] /Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio otsesaates "Kas me sellist Eestit tahtsimegi?" saate lõpus kokkuvõtet tehes, 20. augustil 2006 kell 21.30/


  • Ma ühe lause ütlen veel ka ära. Ansip, sinu sellest avaldusest, et kõik on kadunud ja kaotatud praegu tänase peaministrina, samuti selle jutuajamise sellise avalduse tõttu.[6][8] /Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio otsesaates "Kas me sellist Eestit tahtsimegi?" 20. augustil 2006 kell 21.30/


  • Täna (teisipäeva – U.S.) hommikul kell 6 tegite avalduse, kus taunisite presidendivalimiste varjus toimuvat ühiskonna lõhestamist ja lükkasite tagasi süüdistused, nagu oleksite seotud Johannes Hindi represseerimisega. Kas teie kritiseerimine Hindi pärast on ebaõiglane?
Jah, see on tõesti ebaõiglane. Seda on käsitletud tegelikkusest hoopis teisiti. Ma ei korda, mida olen eelnevalt selle kohta öelnud. Rõhutaksin, et tollane ühiskond eksisteeris samadel alustel nagu ka teised ühiskonnad. Just mis puudutab teadust, teadusuuringuid, patentide kaitsmist jne.
Hindi küsimus selles seisneski. Desintegraator äratas tähelepanu oma uuringutega. Minu lähedane sugulane Viktor Rüütel oli üks Desintegraatori tehnoloogia väljatöötajatest. Koos Hindiga. Seetõttu oli minu side härra Hindiga mitte Desintegraatori pinnal, vaid läbi isikliku tutvuse. Ta käis sageli minu juures mõtteid vahetamas, meil oli üksteist toetav suhe.
  • Jäi küsimus, et seadusega kehtestatud reeglistik tuleb ikkagi täita. Oli teada, millised ranged karistused võivad järgneda, kui rikkuda patendinõudeid ja käituda valesti riiklikku huvi sisaldavate uuringutega.
Oligi kogu lugu. Lõpuks summeerus see Hindi karistamisega, mille üksikasju mina ei oska öelda. Ma ei ole tõesti sellega tegelenud. Sellega tegelesid tolleaegsed õigusorganid, Moskvani välja.
  • Et aidata oma tuttavat, puudus mul võimalus. Tolleaegne armuandmissüsteem kujutas endast üle kümne erineva ametkonna esindajast koosnevat inimeste ringi. Kokkuvõttes vaatas selle läbi veel Ülemnõukogu Presiidium.
Jutt on avaldusest (Hindi tütar esitas 1985. aasta kevadel armuandmispalve, Hint suri septembris – U.S.), mida ma (Rüütel oli siis juba ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees – U.S.) ei suuda meenutada. Kirjad tulid ju sisse, aga mitte minu lauale. Need läksid töötlusse ja ilmselt tema traagiline saatus lõppes varem, kui kirju jõuti töödelda. Minu lauale see ei jõudnudki. Ka siin ei suuda ma tunnistada enda süüd. Tegin nii palju tema heaks, kui mu võimupiirid lubasid. Ma ei saanud oma volitustest kaugemale minna.
  • Ma pole tundnud endasse taunivat suhtumist. Omavalitsustöötajad, ministrid, eksministrid – saan nendega kõikidega hästi läbi. Rääkimata rahvast ja lihtsatest inimestest.
Aga võtan küsimust alati nii, et eemaldan sellest enda isiku. Teatud jõud ja inimesed, kes püüdlevad võimule, on huvitatud, et mind kompromiteerida ja rahva arvamust minusse muuta. Sotsioloogiliste küsitluste näitajad on seda ka juba tõestanud. Minu töötlemise käigus on numbrid paari kuuga juba langenud.
  • Aga mina kui Arnold Rüütel olen isik, kes olen olnud terve elu. Nähtaval kohal. Samas pole ma midagi teinud, et olla iga pildi keskel ja esireas. Ma pole kunagi endast lubanud teha ruutmeetriseid pilte. Mul puuduvad sellised ambitsioonid.
  • Olen alati kuulanud oma isa nõuannet.
Milline see oli?
Väikesed poisid läksid tihti küla vahel rüselema ja kaklema, mõni viskas teist koguni kiviga. Isa ütles, et, poiss, ära kunagi mine küla vahele teistega kaklema. See pole mehe töö. Ja ma pole elus kunagi seda ka teinud.
Kui toome selle kujundi tänasesse päeva, siis kas küla vahel on palju kaklemist?
Ma pole selles kakluses osalenud ega kavatse ka edaspidi osaleda.
  • Pealinnast kaugemad piirkonnad ja Eesti küla on üle elanud väga raskeid aegu. Kui Eesti okupeeriti, eelkõige pärast 1945. aastat, küüditati kõige enam maainimesi, aga loomulikult ka rikkamat rahvast ja riigiametnikke. Sotsiaalsetest gruppidest sooviti just Eesti küla purustada, sest nemad moodustasid ühiskonna kõige stabiilsema tuumiku.
Seetõttu kaotati tohutult. Läks väga palju aega, kui külasid suudeti natukenegi taastada. Kui suutsime taastada iseseisvuse, olid meie põhimõtted üle minna turumajandusele õiged – selles pole kahtlust. Ainult see tagab ühiskonna kiirendatud arengu, kuid sfääride viisi oleks tulnud käituda teisiti.
  • Kui tööstusettevõtte saab rajada mõne kuuga, siis talu pole võimalik nii kiiresti ehitada. Kulub vähemalt kümme aastat.
  • Euroopa Liidus oli põllumajandustoetuste süsteem üles ehitatud subsideerimisele ja selle ulatus oli 45%. Või isegi enam, eriti Põhjamaades. Soome põhjapiirkondades koguni üle 60%.
Eestis oli toetus null. See oli ka mõistetav, meil alles avati turg. Subsideeritud ja tihti säilitusainetel seisnud toiduainetega külvati üle kogu Eesti turg. Siis polnud üldse mõeldav, et Eesti põllumees oma turule pääseks. Nii kestis see sisuliselt Euroopa Liitu astumiseni.
Ainult Mart Siimanni valitsuses tulid esimesed väikesed toetused. Riigieelarves polnud toona rohkemaks raha. Selleks ajaks oli aga Eesti põllumees maa peenraha eest maha müünud.
  • 1939. aastal oli Eestis 142 000 talu, nüüd on see kordades vähenenud. Inimesed kaotasid oma vara. Enam ei peaks talusid nii palju olema, aga me poleks tohtinud kaasa aidata laostada neid, kes püüdsid esivanemate kodu säilitada. Selle asemel, et samm-sammult reforme teha, toimus meil kõik liiga järsku.
Talud on tähtsad elulaadi, traditsioonide ja asustuse seisukohalt. Euroopa suhtub sellesse suure tähelepanuga. Elukorralduse uutele alustele viimine võtab palju aega. Meil see süsteem ei töötanud, vaid hoopis purunes. Isamaaliit justkui kuulutas uue süsteemi välja, kuid tema võimul olles kõik purunes või ei suudetud midagi taastada.
Nüüd on Eestis mõnikümmend tuhat talu ja nad arenevad hästi. Esialgu tuleb leppida põllumeestel Euroopast väikese toetusega, aga aasta-aastalt see suureneb. Meie põllumees on haritud ja töökas ning suudab tööd teha.
  • Räägin sellest, et kõik ühiskonnaliikmed looksid uusi väärtusi. Kaasa arvatud puuetega inimesed. Heaks näiteks on Põhjamaad. Riik on kaasa aidanud, et Soomes koliksid inimesed kaugele põhja ja saaksid seal elada ning töötada.
Olen Soomes palju käinud, näiteks Vene-Soome-Norra piiri lähedal. Seal viiakse lapsed taksoga kooli. Riik aitab inimesi.
  • Soome 5miljonilisest rahvaarvust ei ela Helsingis kolmandikku nagu Tallinnas, vaid palju vähem. Helsingi on tagasihoidlik linn, kusjuures hajutatud loodusesse. Minge ja sõitke lennukiga Helsingi kohal! Kui õhku tõusete, siis näete, kuidas linn loodusesse sulab. Mitte nagu meil Mustamäe. Või Lasnamäe.
  • Demokraatlikus ühiskonnas on igal inimesel õigus arvamust avaldada. Rääkimata riigikogulastest, kes esindavad suuri sotsiaalseid gruppe.
  • Noor demokraatlik ühiskond proovib erinevaid võimalusi, et saada parim tulemus.
  • Mind on pannud sügavalt mõtlema viimase 15 aasta jooksul ja ka varem, millist poliitikat mõni meie poliitik või ta kõrval ja taga seisnud jõud on teinud. Räägime juulilepetest, Eesti Energia müügist maavara, maa ja laenu tagamisega. Tervikuna on jutt strateegiliste objektide müügist.
Ühiskond peab olema avatud, aga seda peab tegema etapiviisiliselt. Kujutage ette, kui Eesti Energia oleks kellegi X kapitali omanduses. Paljudel juhtudel me enam Eestis ei teagi, kes on firmade taga.
Seisan jäägitult selle eest, et nii me ei tohi käituda. Seetõttu ma ei poolda poliitilisi jõude, gruppe ja isikuid, kes on pidanud sellist "arengut" õigeks. Samuti on minu jaoks oluline, et Eesti rahvas ja maa oleks jätkusuutlik.
  • [Rüütli ametiaja lõpul, enne uusi presidendivalimisi:] On teil iseenda ja oma perekonna 100% tugi, et olla veel viis aastat Eesti president?
See pole perekonna seisukoht. Perekond leidis, et just nüüd oleks õige erru minna. Abikaasal ja teistel pole soovi, et oleksin taas võimu juures ja kohe esimeses reas. See ei ole nende soov.
  • Suur osa poliitika suurkujusid on endale välja valinud mantlipärija. Kas mõistan õigesti, et teie pole mantlipärijat leidnud ja peate ise jätkama?
Mul on selge, kes võiks olla mantlipärija. Kui teete meie vestlusest kokkuvõtte, näete seda ka ise, kuid hetkel on ta nimetu. Eesti presidendil peavad olema kindlad seisukohad, et riik ja rahvas oleks jätkusuutlik. Nii majanduslikult kui sotsiaalselt.
Pole vaja müügimeest ja mingite fantastiliste omadustega isikut. Minu arvates võib inimene isegi kokutada ja oma seisukoha välja öelda konarlikult, aga kui ta käitub õigesti, siis ma toetan sellist inimest.


  • Teie olete Saaremaa mees, millal ise viimati kalale jõudsite, härra president?
Jaa, Eesti on tõesti mereriik ja Eesti rannajoon on üle 3600 kilomeetri pikk ja ennesõjaaegsel perioodil Eesti Vabariigis elas küllalt suur osa eesti elanikkonnast just rannaäärsetel aladel. Selle viimase nõukogude aja vältel paratamatult sealt lahkuti, sest see oli nii range kontrolli all, et ei olnud võimalik suhelda isegi siis ülejäänud Eesti territooriumil elavate inimestega. Selle tõttu rannaelu nagu ahenes ja vähenes. Nüüd on aga rannaelu taastumas ja mitte ainult rannarahvas ei ole pöördunud tagasi oma esiisade maale, vaid ka kogu Eesti rahvas kasutab seda imeilusat loodust, mis siis rannajoone näol ja mere näol on olemas.
  • Aga mina olen tõesti aastaid küll mere ääres käinud, aga kalale ei ole saanud. Elutempo on nii kõrge olnud, et ei ole aega olnud. Paar aastat tagasi kahel-paaril korral abikaasaga käisime väikese aerupaadiga Saaremaal siis oma kodukohas merel ja sellega ongi piirdunud kõik. Küll aga ma olen kalal käinud, aga ma ei saa nimetada ennast suureks kalameheks, aga ma olen teinud alati nii, et perele üks-kaks kala olen saanud nõnda, et on võimalik lõuna- või õhtusöök ühiselt seda kala maitsta. Niiet ma olen niisugune, võiks öelda loodushoidlik kalamees.
  • Arnold Rüütel, intervjuu: "Terevisioon", ETV, 11. september 2006[9]

Pärast presidendi ametiaega

muuda


Rüütlile omistatud

muuda
  • Ma tahaksin lisada ühe mõtte.[10]

Tema kohta

muuda


  • Minu lapsepõlv oli olnud kaunis sünge, helget oli väga vähe. Põdesin kaua lapsepõlve hirme. Ka mu noorusajal polnud kerge. Kui ma tutvustasin oma tulevast meest emale ja vanaemale, küsis vanaema: "Kuidas sa üldse julged tulla meie perekonda: meil on kõik mehed noorelt surma saanud!" Mu mees vastas, et ta ei hakka iialgi tegelema poliitikaga. Ta õppis ju agronoomiat, oli põllumees ja saarlane, talupoja perekonnast, mis mulle väga meeldis, ja see oli üks põhjus, miks ma hiljem ei tahtnud, et ta läheb Tallinnasse ja hakkab poliitikuks. (lk 22–23)
  • Mu mees on pidanud tegutsema palju ajal ja tingimustes, kus ei saanud iialgi öelda seda, mida mõtled. Nii ei teadnud ka paljud, mida ta tegelikult mõtleb. Tallinnasse kutsus teda Käbin oma valitsemise viimasel perioodil, kui ta tundis, et jalgealune hakkab kõikuma. Ta mõtestas paljugi ümber ja hakkas edutama rahvuslikku kaadrit.
Kui ma olin noor folklorist, kutsuti ka mind parteisse. Mina ei läinud, sest mul ei olnud piisavalt optimismi ja head närvi. Juba oma isa tõttu ei tahtnud ma poliitikast midagi teada, mul ei olnud ka usku, et sellest midagi välja tuleb, et keegi saab positiivselt mõjutada meie elu ja asjade käiku. [---] Minu abikaasa suutis käituda nii, et ei näita välja, mida mõtleb. Mina ei saa nii käituda, minust ei saaks ka iialgi head diplomaadi naist, sest ma ilmutan ikka kuidagi üsna selgesti oma suhtumist. Võimuvõitluses tulevad negatiivsed asjad eriti teravalt esile. Võib-olla oli valimisvõitlustes miinuseks, et mu abikaasa isegi ei kaitsnud ennast eriti, aga seda, et ta oleks saanud presidendiks räpase valimisvõitluse tulemusena, ei oleks ma ka mingil juhul tahtnud. Minule meeldib pealegi minu tavaline normaalne folkloristi roll rohkem.
Meedia laimukampaania puudutas ka isiklikult mind ja kogu meie perekonda – ilmselt mõte oligi selles, et ma mõjutaks oma abikaasat loobuma. Paraku tekitas see minus pigem trotsi. (lk 24–25)
    • Ingrid Rüütel, "Ingrid Rüütel. Sünniaasta 1935", rmt: "Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi" Tallinn: TEA Kirjastus, 2010


  • Eestis aga juhtus Brežnevi surma hetkel imeline asi. Valgesse Majja lendas hiiglaslik lind. Lind munes muna. Muna läks katki ja selle seest tuli välja nõel, mis omakorda pooleks murdus. Nõela seest aga astus välja sirgeseljaline mees. "Ma olen Arnold Rüütel," ütles ta naeratades. Algamas oli uus ajastu. (lk 146)


  • Viimase aasta on president Rüütel veetnud lõputus skandaalide rägastikus. Jaanuaris lahvatas kadriorgia, kus kirjeldati, kuidas ta lapselapsed presidendilossis pidutsesid. Samal ajal ütles oma vanemate kohta karme sõnu Rüütli tütar. Vabariigi aastapäeva ajal õnnitles Rüütel kaasmaalasi hoopis võidupüha puhul. Seejärel kirjutasid Vene väljaanded, et tal on Peterburis sohilaps.
  • Läbi aasta on meedial hambus olnud Rüütli punaminevik. Minevikuteemad on kulmineerumas ENSV ühe skandaalsema protsessiga – majandusmees Johannes Hindi süüdimõistmisega.
Rüütlile on ette heidetud, et tema käsu peale läks Hindi juhitavasse Desintegraatorisse KGB. 1983. aastal määrati Hindile 15 aastat vangistust, 1985 Hint suri, 1989 N. Liidu Ülemkohus rehabiliteeris ta.
Samuti imestatakse, miks Rüütel ei aidanud positiivselt läbi vaadata Hindi armuandmispalvet.
  • 78aastane Arnold Rüütel on Eesti presidendiks kandideerinud 1992, 1996, 2001 ja tõenäoliselt seatakse ta üles ka 2006. aastal.
1992 ja 1996 kaotas ta otsustavates voorudes Lennart Merile. 2001 oli ta viimases valijameeste voorus parem Toomas Savist.
Nagu ka varem, seisavad Rüütli taga Rahvaliit ja Keskerakond.
Paar nädalat tagasi sõlmisid erakonnad koostööleppe, mille üheks osaks oli president Rüütlile häälte kogumine, et ta saaks jätkata veel viis aastat.

Viited

muuda
  1. Arnold Rüütel – Oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäev 1987
  2. IX RIIGIKOGU STENOGRAMM. VI ISTUNGJÄRK. Riigikogu, 8. oktoober 2001 kell 15:00
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 "Väljavõtted presidendi sõnavõttudest". Eesti Päevaleht, 21.09.2002
  4. "President Rüütli paremad palad". SL Õhtuleht, 26. juuni 2002
  5. "Mis on performance?". Youtube, 22. sept 2009
  6. 6,0 6,1 Kadri Paas. "Otsesaates esinedes tuli Arnold Rüütel endaga toime". Õhtuleht, 22. august 2006
  7. "Killukesi poliitilisest debatist ETV-s ja Vikerraadios". Eesti Päevaleht, 22.08.2006
  8. "Kas me sellist Eestit tahtsimegi?". Eesti Televisioon, 20.08.2006
  9. "Arnold Rüütel – Millal te viimati kalal käisite". Youtube, 29. jaanuar 2009
  10. Verivärsked "eestlased". Postimees, 12. september 2003

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel