Arutelu:Tõde ja õigus

Puudu on nii leheküljed kui ka kõneleja. Mitte kõik tsitaadid pole autori saatetekstist. --Ehitaja (arutelu) 5. august 2020, kell 16:20 (EEST)

"Armastuse tulemise" tsitaat on AHT artiklis järgneval kujul:

"Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus," ütles isa.

"Sina oled seda teind ja minu ema tegi seda ka, ega ta muidu nii vara surnd; aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel."

See järgib koolides levinud tsiteerimispraktikat, mis moonutab teksti mõtet ja rikub seeläbi autoriõigust. --Ehitaja (arutelu) 9. veebruar 2021, kell 10:21 (EET)

Oot, kumb siis moonutab ja rikub? Mumst on korras nüüd — ? Ja kas oleks tarblane, juhul kui teose leht on eraldi olemas, selle teose tsitaate mitte jättagi autori lehele? Või siis ikkagi… aga sel juhul kindlasti dubleerida juhul kui autori lehel on tsitaat teosest, millel on ka oma leht, siis sama tsitaat teose lehele ka. Ja jälle tuleb ette küsimus: kas oleks kena panna bibliograafia? Teosest, millest on mitu trükki, et need oleks enamvähem kõik kirjas? BirgittaMTh (arutelu) 22. juuni 2023, kell 16:56 (EEST)

Ma jätaks autori lehele mingi väikese valiku, et iga raamatut ei peaks eraldi otsima minema. Mõne autori puhul, kel ongi esindatud ainult need raamatud, millest ka eraldi lehed, jääb muidu isikuleht päris lagedaks. Ja ei ole kuskil kirjas, et me dubleerida ei tohiks. Bibliotega on nii ja naa, me pole väga teinud, aga iseenesest võiks. Ma jätaks need küll lehekülje lõppu, "Vaata ka", "Kirjanduse" ja "Välislinkide" ette. Sageli, jah, ei ole kuskilt korralikku bibliot võtta, ses mõttes võiks me teha, kui niikuinii teeme. Sinna saame siis märkusi lisada, nt "1993. aasta väljaanne on rohkete vigadega skaneering 1933. aasta väljaandest, kus isegi 1974. aastal parandatud vead on sisse jäetud ja tehtud hulk uusi" või "2017. aasta tõlge läheb eesti tõlkekultuuri ajalukku mustas raamis, kuna tõlke halbus viis mitu lugejat alkoholisurma" või "tõlkija oli kogu töö vältel imetlusväärse järjekindlusega porujommis" või "miks tehti hiina kirjandusklassikast tehti saksa keele kaudu lühendatud tõlge, jättes alles seksistseenid, kuid kärpides igavad kohad nagu luule, jääb inimmõistusele hoomamamatuks, aga kui tõlkijal oligi häbi, viis ta selle saladuse hauda kaasa" või "järgnevates väljaannetes asendati Stalin Leniniga". --Ehitaja (arutelu) 28. juuni 2023, kell 06:28 (EEST)

Kuldsed sanad. Dubleerima peab kindlapeale. (Ja tribleerima, kui sama tsitaat on veel teemalehel.) Et kõik tsitaadid, mis on autori lehel, oleks ka teoselehel; vastupidi pole vaja. (Ja kõik tsitaadid, mis on teemalehtedel, oleks ka autori lehel, kui see on olemas, ja teose lehel, kui see on tarblane teha, st kui muidu autori leht ebaülevaatlikult pikaks läheb vms. Iga viimast kui teemalehtedel esinevat autorit pole muidugi vaja eraldi autorilehega austada.) BirgittaMTh (arutelu) 13. juuli 2023, kell 19:47 (EEST)

III osa, X ptk

Sealt oli viiteta tsitaat, aga erineb vikiteksti omast niivõrt, et kahtlen, kas ikka on tsiteerija viga, või järsku uuemas väljaandes ongi nii. Mul Tjõ III käepärast pole. (Ja 'niivõrt' on palju mugavam kui khorrektne 'niivõrd'; ega Klassik ju ometi valesti ei kirjutand. :)) Praegu jätsin mõlemad sisse, mittevikiteksti oma läbikriipsutet. BirgittaMTh (arutelu) 13. juuli 2023, kell 19:53 (EEST)

Paluks siis sinna ossa ka algusse kirjutada, milline väljaanne on läbivalt kasutusel. Võtsin riiulist kogutud teosed, kd 8, 1982, Puhveli naljaka järelsõnaga. Ptk X, lk 65:

"Ja sina arvad, et kogu rahvas, see sinu viiskümmend, sada või tuhat miljonit ronib teise viiekümne, tuhande või biljoni aknast sisse, kui see magab pidutujus?" küsis Sillamäe.

"Miks mitte," vastas Joosua. "Üks miljard magab pidutujus ja teine miljard ronib pidutujus aknast sisse ning asutab sotsialismi või kommunismi."

Järelsõnas Puhvel ka rõhutab, et on uuritud hoolikalt käsikirja ning tehtud varasemate variantidega võrreldes hulk muudatusi. Sest mõttes vist oleks isegi üllas korralikust editsioonist lähtuda või vähemalt kõik kirjakohad üle kontrollida, et kas kuskil on silmapaistev vahe sehen. Aga siis peab keegi seda kuradit jälle digima hakkama ning ma juba tean, kes see õnnetu keegi oleks. --Ehitaja (arutelu) 14. juuli 2023, kell 11:23 (EEST)

See on see musta kaanepaberiga saurus? Mul pole, aga lähimas rmtkogus on. Ja vat see, et milline väljaanne läbivalt, või mitteläbivalt, on sedasorti sauruste puhul 1 pind p-s igavesti. Lugeda jo võib 1kõik misukest, mis näppu satub. Neid kõiki võib vikitsiteerida – aga ei pea seda tegema. Kas see Puhvel ütleb otsesõnu, et on tehtud muudatusi, mis oletatavasti autorile meelepärast on? Või mis tundus loogiline 1980ndatel. Praegusel hetkel meeldib mulle see idee, et see kirjakoht oleks mõlemal kujul, esmatrüki ja siis ütleme Puhvli oma, kui ta väidab, et Tammsaare vaimus need muudatused heaks kiitis. Aga siis jälle tulevad teised probleemid… Oeh. No ütleme, et viisakas on tegelt eelistada viimast varianti, mille autor on ise heaks kiitnud. BirgittaMTh (arutelu) 19. september 2023, kell 09:49 (EEST)

Ma tegelikult mäletan sellist pilti kuskilt, et oli trükitud raamatu lk ja seal oli siis Tammsaare oma käega teinud parandusi. Niiet kui miski selline on Puhvli vms väljaande aluseks, siis oleks ilmselt viisakas just seda vikitsitaatides esindada? Ja esmaväljaanne jäägu friikidele ainult vikitekstides študeerida. Ja sellele on ütleme 1 link teoseartikli algusest, aga mitte iga kirjakoha juurest. ? — Või siis vastupidi, et meie siin joome otse allikast, vikitsiteerime esmaväljaannet, hilisemaid võtke rampsist, on saada küll. Sest see, et läbivalt oleks samast kirjakohast mitu varianti vikitsiteeritud… maidea. Kuidagi jõle karvaseks läheb kätte ära. :) Ja kui rakendada kuldseimat kriteeriumit "mis vikitsitaatorile meeldib", siis mulle meeldib esmatrükk rohkem, palju lõbusam. Vähemalt siinkohal. Hilisem on nudi ja igav ja keeleilu vähem. Kaunis sõna: füsiokratism :D BirgittaMTh (arutelu) 19. september 2023, kell 10:07 (EEST)

Esmatrükkidega on muidugi see oht, et nonde ajal ei olnud autor veel nii püha kui hiljem ja seetõttu on neis toimetajat märksa rohkem kui me oleme harjunud arvama, tekstikriitilised väljaanded on märksa autoritruumad. Paraku pole igast autorist tekstikriitilist ja pühalikku väljaannet võtta. --Ehitaja (arutelu) 19. september 2023, kell 12:26 (EEST)

Bibliograafia

• A. H. Tammsaare, "Tõde ja õigus", I, Tallinn: Rahva Raamat, 2019, 2020;
  • Tallinn: EKSA, 2018;
  • Tallinn: Hea Lugu: 2017;
  • Tallinn: Avita, 2010, 2003;
  • sari: Kogutud teosed, 6. kd, tekstikriitiline toimetaja Marika Mikli, järelsõna Heino Puhvel, Tallinn: Eesti Raamat, 1981 ((see musta kaanepaberiga sari; oletatavasti siis usaldusväärseim vlj?))
  • Tallinn: Eesti Raamat, 1974;
  • Eesti Riiklik Kirjastus: 1964;
  • New York: Kultuur, 1958;
  • Eesti Riiklik Kirjastus, 1952;
  • Geislingen: Kultuur, 1947, 1946;
  • Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947;
  • Vadstena: Orto, 1946;
  • Tartu: Tartu Eesti Kirjastus, 1942;
  • Tartu: Noor-Eesti, 1940, 1929, 1926 BirgittaMTh (arutelu) 18. oktoober 2023, kell 16:41 (EEST)