Asjalikkus

ProosaRedigeeri

  • Hemingway stiili on püüdnud jäljendada mustmiljon hilisemat sõnaseppa, kuid tagajärjetult, sest stiili kui orgaanilist struktuurinähtust selle sisemistes seostes on võimatu matkida. Väheseks jääb lakoonilisest ütlemisviisist, kui ei suudeta omandada stiili süsteemi, antud juhul eriti komplitseeritud pealis- ja allteksti opositsioonis. Jäljendajate mõnikord isegi artistlikult lakoonilise kesta all kõmiseb piinlik tühjus, samal ajal kui Hemingwayl napp-asjalik väljendus omandab struktuuri loova jõu. Hemingway näiliselt tarbekõnelist, tegelikult rangelt organiseeritud poeetilise kõne struktuuri ja stiili on raske edasi anda ka tõlkes, kus see pahatihti kaotab oma karguse ja lõdveneb vesteliseks. (lk 22)
    • Erna Siirak, "Stiil kui sõnakunsti fenomen", rmt: Erna Siirak, "Talendimaagia", 1987, lk 7-34


  • Mõnikord annab end veel tunda primitiivne kujutlus, nagu oleks stiili ainult seal, kus on sõnalist tulevärki, võrdluste uperpalle, groteski akrobaatikat jm. Stiil võib olla väga mitmepalgeline, ka asjalikkus, konarus võivad kunstiteoses väärtustuda stiilijoontena, kui on kooskõla aine ja käsitluslaadi vahel, kui on süsteemiloovat, esteetiliselt eesmärgistatud järjekindlust. (lk 43)
    • Erna Siirak, "Kirjaniku individuaalsest stiilist", rmt: Erna Siirak, "Talendimaagia", 1987, lk 35-47