August Ahlqvist

Karl August Engelbrekt Ahlqvist (pseudonüüm A. Oksanen; 7. august 1826 Kuopio – 20. november 1889 Helsinki) oli Soome luuletaja, kirjanduskriitik ja soome-ugri keeleteadlane.

August Ahlqvist by Järnefelt (color).jpeg

ProosaRedigeeri

  • Kuida ise oma kirjas räägite, oleks se väga soovitav asja, et Soome ja Eesti rahvas tuleksid ligemalt tõine töist tundma. Soome keele professoriks olles teal meie maa üleminas õpistos ehk universitetis ma olen püüdnud juhatada noort sugupõlve ka Teie keeld õppima, sellepärast et Eesti keele tundmine väga palju avitab meid saama oma keeld õige tundma, ja võin ka Teile räägida, et meie maas juba on mõneid kümnid õppinuid mehi, kes Eesti keeld oskavad lugeda ning kirjast mõistavad. Aga veel enammine kui Eesti keel meile on Soome keel teile Eesti mehil tarvilik, sest et se meie keel on paremine tallel pidanud seda omandust, mis mõlemmad ennemuiste sama ema käest olivad saanud, ja meie keelest sel kombel võib seletada mõnd asja Eesti keeles, mis seal juba pimed ovad. Sellepärast pidaksid teie maa õppinud herrad, kes Eesti keeld armastavad ja sellel keelel tahtvad kirjutada, ka Soome keeld oskama, äralikult kui meie keele kirjutamine on selgem kui teie ning meie keelel on enam kirju kui teie keelel.
  • Laulikuid on meil Soome keelel kül. Kõige paremad ovad üks, nimega O k s a n e n, ja tõine, kel on liignimi S u o n i o.
    • August Ahlqvist kirjas Ado Reinvaldile, s.a.; cit. via: August Palm, "Ado Reinwald ja August Ahlqvist. Jooni ärkamisaegsetest hõimusuhetest", Eesti Kirjandus 5/1933, lk 237-245 (lk 240)
    • Oksanen oli August Ahlqvisti enda varjunimi.

Tema kohtaRedigeeri

  • Järelmaailma mällu on Ahlqvist jäänud kui pisut ühekülgselt poleemiline ja autokraatne kirjanduskriitik, "karm aednik", nagu teda on oma raamatu pealkirjas tabavalt iseloomustanud tema uurija Ilmari Kohtamäki. Õnnetuseks sai Ahlqvisti eriti raevukate rünnakute märklauaks oma aja suurim kirjanik Aleksis Kivi, kelle loomingu suhtes ilmutas Ahlqvist monumentaalset mõistmatust.
  • A. Ahlqvist (1826—89) oli kirjavahetuse ajal soome keele ja kirjanduse professor Helsingi ülikoolis. Ta oli mees oma aja -hariduse ja teaduse ja ka oma aastate ning isikliku arengu tipul (45-aastane). Ta vaimne üleolek Reinvaldist on otse masendav. Ta oli tuline isamaalane, Soome Kirjanduse Seltsi agar tegelane, loomulaadilt järsk ja äge ning õige arenenud iseteadvusega. A. 1854 oli ta käinud Eestis uurimisreisil, kirjutanud sel puhul lühikese eesti kirjandusloo ajakirjas Suomi 1855 ja tutvunud eesti teadlaste ja tegelastega, teiste seas Kreutzwaldiga, jäädes mitmega neist kirjavahetusse. Ahlqvist on soome silmapaistev klassiliste kalduvustega luuletaja, hoolikas sõnakunstnik, ka sellena täieline vastand Reinwaldile selle harimatus ning algelises sõnastusoskuses. (lk 238)
  • Nagu ilmneb, on Ahlqvistile täitsa võõras Reinvaldi naiivne hõimuõhin. Ta räägib ainult üksteise keele tundmise kasust eeskätt teaduslikul otstarbel. Ahlqvistile ei meeldi rahvusliku iseteadvuse puudus Reinwaldi kirjas ja talle pole nähtavasti vastuvõetav ka Reinvaldi "ühtesulamise" mõte; ta pareerib selle mehise ja kainestava nõuandega: vend kasvagu omal maal ja saagu õigeks Eesti meheks. (lk 240)


  • Neli, viis Teie lauludest on meie keeles trükitud ja väga ilusad. Nimelt on nende sees vaikne põhja ilma kõle vaim kuulda.
    • Ado Reinvald kirjas August Ahlqvistile, 2. veebruar 1872; cit. via: August Palm, "Ado Reinwald ja August Ahlqvist. Jooni ärkamisaegsetest hõimusuhetest", Eesti Kirjandus 5/1933, lk 237-245 (lk 241)

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel