Jean-Jacques Rousseau: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
19. rida:
* Kui tuleb alluda jõu survel, siis pole vaja alluda kohustuslikus korras, ja kes enam ei ole sunnitud alluma, see ei ole selleks ka enam kohustatud. (lk 20)
* [[Rahu]]s elatakse ka vangikongides. Kas sellest piisab, et end seal hästi tunda? (lk 21)
==Tema kohta==
* Ja üks noorem mees, kes vist alles hiljuti oli lugenud Rousseaud, asus kaitsma lihtsate loodusrahvaste paradiislikku olukorda, millesse me ei tohiks ennast segada, eriti mitte misjonärid. Nagu õige Rousseau jünger kunagi kandis ta kõige hinnalisemaid pitse ja lõhnas nagu roosiaed. (lk 31-32)
* Kui aga tõesti on nii, et inimese [[õnn]] ei olene sellest, mis tal on, vaid sellest, millega ta lepib, kui me oma eeskujuks valime [[Diogenes]]e ja mitte Aleksandri, ei ole meil mingit põhjust austada mässavat titaani, kes esimesena segas seda jumalikku [[tasakaal]]u. Ja kas pole siis kõik meie [[uudishimu]], kõik meie püüded tungida [[loodus]]e saladustesse, ainult kurjast? Aga siis ei peaks ka Rousseau istuma kuskil lossis ja kirjutama [[raamat]]uid, sest ka [[kirjutamine|kiri]] ja raamat on selle kurja vili. Ta peaks minema välja [[turg]]udele ja teedele ning jutlustama inimestele, [[loom]]adele ja [[lill]]edele, nagu olevat teinud Püha Frantsiskus. See oleks alles pilt, mida tahaksin oma silmaga näha! (lk 60-61)
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rooma päevik]]". Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1976
==Tuvastamata==
| |||