Kasutaja:Ehitaja/Juhendimärkmed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
22. rida:
* '''Autor.''' Nii nagu Vikipeedia artikliteemade puhul, kehtib ka Vikitsitaatides eeldus, et tsitaat ja tsiteeritav peab olema millegi poolest tähelepanuväärne. Samas ei ole tähelepanuväärsus kummaski projektis päris üheselt hinnatav. Üks lähtekoht on, et kui inimesest on olemas Vikipeedia artikkel, võib tema seisukoha edastamine olla põhjendatud. Sellest üksi siiski ei piisa, sest Vikipeedias on palju artikleid inimestest, kes pole kunagi midagi säravat öelnud ega ütlegi (selles pole iseenesest midagi halba, kui inimene oskab kaugust hüpata või maju ehitada, mitte sellest rääkida). Teisalt on Eesti vikikogukond väike ja kõigist arvestatavatest teadlastest, kirjanduskriitikutest või ajakirjanikest ei ole veel jõutud artikleid teha. Nii et eelkõige peab lähtuma ikkagi öeldu sisust ja allika usaldusväärsusest.
* '''Allikas.''' Võimaluse korral tuleks eelistada algallikat: autori teost, milles tsitaat algselt leidub (olgu algkeeles või tõlkes), mitte juba tsitaadina esinevat väljavõtet teise autori teoses. Esiteks kaasneb iga sammuga algtekstist eemale oht, et tsiteerija on teinud mõne vea ning kui lõpuks algtekstini jõuda, ei pruugi seal tsitaati niisugusel kujul ollagi - seepärast ei tohi usaldada näiteks ajalehtede väljavõtteid, kuna neis on sageli kõneleja jutust tehtud kokkuvõte, mis võib mõtet moonutada. Teiseks paneb iga tsiteerija tsitaadi uude konteksti, mistõttu võib tsiteerimisel minna segi algse autori öeldu ja kommenteerija arvamus. Ja lõpuks tsiteeritakse tihti mälu järgi või kelleltki kuuldut, mis omistatakse sootuks valele autorile, vahel aga ka lihtsalt luisatakse, et väljamõeldis kellegi teise suhu panduna väärikam tunduks. Selliseid juhtumeid püütakse Vikitsitaatides
Tsitaadi allikas peaks soovitavalt olema avaldatud teos. Nii näiteks sobib poliitiku kõne, kui see on ilmunud trükis, kajastatud uudistesaates või ilmunud avalikus, soovitavalt sõltumatus veebikanalis. Tema eraviisiliselt öeldu aga mitte, sest muidu pole takkajärele kuidagi võimalik tõestada, kas ta nii tegelikult ikka ütles. Ka Eesti autoriõigus lubab tsiteerida vaid seaduspäraselt avaldatud teoseid.
| |||