Kasutaja:Ehitaja/Juhendimärkmed

Siia tuleks korjata aruteludesse laiali puistatud üldistused.

  • Kuhugi juhendisse peab kirja panema, et sisuliselt on tsitaadiraamatu kaudu viidatud tsitaat ikkagi viitamata: puudub teos, väljaanne, daatum ja võimalus kontrollida, kas tsitaat on õigesti tõlgitud, kärbitud või üleüldse olemas. Seega peaks niisugused tõstma alajaotusse "Allikata" vms.
  • Viiteid, mis pole just eriliselt pikad ja segased, tasuks mitte panna lehekülje lõppu, vaid hoida iga tsitaadi(rühma) juures, sest nii on viide märksa kompaktsem (mallide abil annaks ka artikli lõpus kompaktsust hoida, kuid meil rikkalikku mallivaramut pole - ja lai mallivalik muudaks toimetamise keerukamaks). Pealegi erineb meie projekti ampluaa oluliselt Vikipeedia omast, mistõttu ei ole siin oluline hoida narratiivi katkestusteta, vaid tuleks anda lugejale võimalus leida iga lõigu täpne päritolu võimalikult mugavalt, ilma artiklit edasi-tagasi lappamata ja ohuta midagi segi ajada.
  • Muide, mida teha raamatute ja filmidega, kus on tsiteerimiskõlbulik ajalooline isik? Panna need viited samasse artiklisse või tekitada iga romaanitegelase jaoks oma? Mõlemal on oma miinused, aga ka plussid.
  • Võib-olla on sihukestel puhkudel, kus saaks linkida liitsõna mõlemat poolt, aga tervikust eraldi artiklit pole, parem jätta võimaluse korral üldse linkimata.
  • Kuhugi juhendisse peaks kirjutama, millistel juhtudel ja millises ulatuses võiks tsiteeritavat teksti muuta. Näiteks on tänapäeval isegi teadusväljaannetes tavaks muuta 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse väljaannetes w>v, kuna see ei kanna sisulist vahet (w ja v kõrvuti ei esine), erinevalt nt vanast kirjaviisist või y/ü eristusest. Ka on mõnikord mõistlik parandada ära vead, mis on tehtud suulise teksti transkribeerimisel, eriti tänapäeva veebiajakirjanduses, kus pole toimetajat. Tõlkevigade parandamise korral on juba võimalus, et viga on iseenesest tähelepanuväärne, ehkki ehedate lolluste korral kerkib sageli küsimus, kas ei peaks hoopis uuesti tõlkima.
  • Viitamisel on parem panna ka autori enda artiklis raamatuviite algusse tema nimi - nii ei kipu see tsitaati teemaartiklisse kopeerides maha ununema.
  • Intervjuude viitamisel on mõistlik kirjutada "Autor, intervjuu: intervjueerija, muu viide". (St, mitte "X, intervjuu Y-ga".) Nii on ehk natukegi selgem, kes ütles ja kes intervjueeris. Võib-olla leidub mingi veel parem formaat.

Katse kirjutada uut juhenditRedigeeri

Praegu pole meil "Juhendi" all mitte üksnes et mingit muud juhendit peale puhttehnilise, vaid isegi mitte kohta, kuhu sisuline juhend kirjutada.

Esialgu panen selle siia: Vikitsitaadid:Sisujuhend.

Kust alustada?Redigeeri

Vikitsitaatide eesmärk on koguda eri autoritelt, allikatest ja teemadel tsitaate, mis oleksid inimestele kasutatavad. See tähendab, et hea tsitaat peab olema kõnekas, täpne ja korrektselt viidatud. Kuidas selleni jõuda?

MärksõnaRedigeeri

Vikitsitaatides on artikli pealkirjaks üldjuhul märksõna, mis on kas kellegi nimi (Betti Alver, Ülle Madise, Laura Bush), teose pealkiri ("Tõde ja õigus", "Pipi Pikksukk") või teema (Seep, Jänes, Suusatamine, Ühiskond).

Uue teema märksõna valides peaks arvestama, et Vikitsitaatide artiklid käivad mõistete, mitte sõnade kohta - kui sama asja tähistatakse mitme sõnaga, on mõistlik teha ikkagi ainult üks artikkel. Sünonüümid võivad tekitada segadust eriti abstraktsete mõistete ja vanapäraste sõnade puhul, mida leidub näiteks vanasõnades (nt Tõbi suunab lehele Haigus, Tohter lehele Arst). Enamasti on märksõnad nimetavas käändes ja ainsuses (nt Silm, mitte Silmad; erandiks on rahvaste nimetused nagu Eestlased).

Arvestada tuleb ka sellega, et sama nime võivad kanda näiteks üldmõiste, tegelane või tegelaste rühm, raamat, film ja raamatusari. Sel juhul saab neid eristada kas täpse nimekujuga (Muumitroll on üks tegelane, Muumitrollid terve pere) või pealkirja lisatud täpsustusega (Pipi Pikksukk peaks rääkima tegelasest, Pipi Pikksukk (raamat) raamatust; Ajamasin räägib väljamõeldud masinast, Ajamasin (film) sellenimelisest filmist, Ajamasin (Wells) George Herbert Wellsi romaanist).

Tsitaadi valikRedigeeri

  • Sisu. Tsitaat peaks ütlema natuke rohkem kui ainult teatama mingit fakti. Lause "Siilil on neli jalga" ei vaja tsiteerimist ja see ei ütle midagi laiemat, hea tsitaat aga tõuseb ümbritsevast tekstist esile ja paneb mõtlema. Tsitaat peab olema mõistetav ka inimesele, kes ei ole tervet raamatut lugenud või filmi näinud, seega ei sobi hüüatused nagu "Ohhoo!", kui need ei ole väga eripärased (nt John McClane).
  • Autor. Nii nagu Vikipeedia artikliteemade puhul, kehtib ka Vikitsitaatides eeldus, et tsitaat ja tsiteeritav peab olema millegi poolest tähelepanuväärne. Samas ei ole tähelepanuväärsus kummaski projektis päris üheselt hinnatav. Üks lähtekoht on, et kui inimesest on olemas Vikipeedia artikkel, võib tema seisukoha edastamine olla põhjendatud. Sellest üksi siiski ei piisa, sest Vikipeedias on palju artikleid inimestest, kes pole kunagi midagi säravat öelnud ega ütlegi (selles pole iseenesest midagi halba, kui inimene oskab kaugust hüpata või maju ehitada, mitte sellest rääkida). Teisalt on Eesti vikikogukond väike ja kõigist arvestatavatest teadlastest, kirjanduskriitikutest või ajakirjanikest ei ole veel jõutud artikleid teha. Nii et eelkõige peab lähtuma ikkagi öeldu sisust ja allika usaldusväärsusest.
  • Allikas. Võimaluse korral tuleks eelistada algallikat: autori teost, milles tsitaat algselt leidub (olgu algkeeles või tõlkes), mitte juba tsitaadina esinevat väljavõtet teise autori teoses. Esiteks kaasneb iga sammuga algtekstist eemale oht, et tsiteerija on teinud mõne vea ning kui lõpuks algtekstini jõuda, ei pruugi seal tsitaati niisugusel kujul ollagi - seepärast ei tohi usaldada näiteks ajalehtede väljavõtteid, kuna neis on sageli kõneleja jutust tehtud kokkuvõte, mis võib mõtet moonutada. Teiseks paneb iga tsiteerija tsitaadi uude konteksti, mistõttu võib tsiteerimisel minna segi algse autori öeldu ja kommenteerija arvamus. Ja lõpuks tsiteeritakse tihti mälu järgi või kelleltki kuuldut, mis omistatakse sootuks valele autorile, vahel aga ka lihtsalt luisatakse, et väljamõeldis kellegi teise suhu panduna väärikam tunduks. Selliseid juhtumeid püütakse Vikitsitaatides jõudumööda tuvastada ja kirja panna, et vead ja libatsitaadid ei leviks.
Tsitaadi allikas peaks soovitavalt olema avaldatud teos. Nii näiteks sobib poliitiku kõne, kui see on ilmunud trükis, kajastatud uudistesaates või ilmunud avalikus, soovitavalt sõltumatus veebikanalis. Tema eraviisiliselt öeldu aga mitte, sest muidu pole takkajärele kuidagi võimalik tõestada, kas ta nii tegelikult ikka ütles. Ka Eesti autoriõigus lubab tsiteerida vaid seaduspäraselt avaldatud teoseid.
  • Pikkus. Rangeid piire on raske anda, kuna tsiteeritakse väga erinevaid teoseid. Ilmselgelt võib eeposest võtta pikemaid tsitaate kui sonetist. Tsitaat ei tohiks olla pikem kui tarvis, kuid pikkuse määrab eelkõige vajadus säilitada mõtte terviklikkus. (Seda nõuab ka mitme riigi autoriõigus, kaasa arvatud Eesti autoriõiguse seadus.) Üldjuhul ei tohiks tsitaat moodustada tervikteosest liiga suurt osa, kuid näiteks lühikeste luuletuste puhul ei jäägi vahel muud üle kui tsiteerida tervet luuletust, kuna haikust välja võetud kaks sõna ei ole lugejale arusaadavad. Ka aforisme ei saa tsiteerida poolikult. Sel juhul tuleb pidada tervikteoseks suuremat tervikut, näiteks raamatut, ning jälgida tsiteerimise mahupiire selle suhtes.

ViitamineRedigeeri

Et lugeja saaks iga viidatud tsitaadi üles leida, peab viide olema täpne, soovitavalt kontrollitud. Seepärast ei sobi tsitaatide allikaks enamik tsitaadiraamatuid ja -portaale, kuna neis pole tavaliselt viited nii täpsed, et neid oleks praktiliselt võimalik kontrollida ning lõpuks ei saa lugeja kindel olla, et nimetatud autor midagi sellist üldse kunagi öelnud on. Kirjanduses ringleb lõputus koguses tsitaate, mida omistatakse valedele inimestele ja teostele, nende päritolu väljaselgitamise ja vigade parandamisega tegeleb mitu spetsiaalset veebiprojekti. Me ei taha, et Vikitsitaatide lugejaid niimoodi alt veetaks.

Seega peab raamatuviites olema kirjas mitte üksnes autor ja pealkiri, vaid ka ilmumisaeg, konkreetne väljaanne ja lehekülg, veebiväljaande korral link. Lingist üksi ei piisa, kuna veebilehti muudetakse kogu aeg ning lingi muutudes ei ole võimalik viidatud teost leida, kui selle autor ja pealkiri on teadmata. Kadunud veebilehti võib otsida Internet Archive'ist (internetarchive.org), kus säilitatakse paljude veebilehtede varukoopiaid. Tõlketeose puhul peab olema kirjas tõlkija nimi (seda nõuab ka autoriõigus). Kui teose andmed on autori lehel pikemalt kirjas, ei pea mujal iga kord kordama selle avaldanud kirjastust, ilmumiskohta ja trükki ("8. trükk, Tallinn: Eesti Raamat"), kuid aasta peaks siiski olema, et lugeja ei peaks otsima tsitaati asjatult väljaandest, kus see kirjakoht on hoopis teisel leheküljel või on toimetaja selle sootuks välja jätnud.

Filmi, tele- või raadiosaate puhul peab olema üheselt arusaadaval kujul selle nimi, osa nimi, tsitaadi ütleja (ka ilukirjanduse korral on soovitatav kirjutada, kas tsitaat on konkreetse tegelase jutt, sisekõne või autori kommentaar), soovitav oleks ka tsiteerimise algushetk filmis (tund, minut ja sekund - kui ma tahan näha, kas tsitaat on näiteks õigesti tõlgitud või mis sellele eelnes, on väga vaevaline seda kolmetunnisest filmist taga otsida).

Näiteks:

Piiblitsitaatide puhul on eesti Vikitsitaatides standardväljaandena kasutusel piibel.net uusim tõlge, seda ei pea täpsemalt viitama (kui kirjas on piibli raamat, peatükk ja salm). Teiste tõlgete puhul tuleks nimetada ka ilmumisandmed, sh tõlkija. Vahel on eri tõlgete kõrvutamisel suur väärtus (mitte üksnes piibli puhul).

Vikipeedias kasutatakse enamasti tsitaate, mille tähendus on iseenesest selge, kuid Vikitsitaatide tsitaadivalik on märksa laiem ja teema- või allikapõhine, seepärast on viide tsitaadi mõistmiseks siin olulisem. Kuna Vikitsitaatides on viite seos kirjakohaga vahetum kui Vikipeedias, on praktilisem kirjutada viited kohe tsitaadi või samast allikast pärinevate tsitaatide järele (pikema kobara korral aga eraldada vahepealkirjaga), mitte koguda neid Vikipeedia kombel lehekülje lõppu, kust lugeja peab ennast huvitavat viidet teiste seast otsima. Lehekülje lõppu võib märkused ja viited koguda erandjuhul, kui need lähevad tsitaatidega võrreldes pikaks ja komplitseerituks, raskendades lehekülje lugemist.

VormistusRedigeeri

Üksiktsitaadi vormistusRedigeeri

Iga tsitaat algab eraldi realt, mis eristub ülejäänud tekstist kas ühe vaherea ja tärniga (tavaliselt) või mitme vahereaga, kui tsitaat (nt luuletus) asub kujunduse säilitamiseks märgete <poem> ja </poem> vahel.

Tsitaadi viide järgneb tsitaadile (või mitmele samast allikast pärinevale tsitaadile) ühe või kahe tärniga algavas reas.

Vahel on vaja lisada tsitaadile kommentaar, näiteks juhul, kui tsitaadis vihjatakse teisele allikale, mis ei ole selgituseta ilmne, või kui tsiteeritavas teoses oli mõistmiseks tarvilik joonealune märkus. Siis võib kommentaari jätta viite järele kahe või kolme tärniga algavasse ritta.

Lehekülje ülesehitusRedigeeri

Vikitsitaatide lehekülgede tüüpiline ülesehitus on järgmine:

  • vajaduse korral sissejuhatavad mallid ja märkused (sh täpsustusmärkus, kui sama pealkirjaga on mitu artiklit, nt raamat ja film);
  • paksus kirjas märksõnaga algav definitsioon ("Siil on...", "Anton Hansen Tammsaare (sünni- ja surmaaeg ja -koht) on...");
  • lühike sissejuhatus (selgitus termini kasutuse ja lähedase tähendusega märksõnade kohta, kirjaniku põhiteosed ja eesti tõlked);
  • tsitaadid;
  • tsitaadid autori või teose kohta (siili või kivi puhul neid ei eristata, kuna siil ja kivi ise väga palju ei ütle),
  • allikata tsitaadid (neid oleks parem mitte juurde tekitada, loodame neist projektis ajapikku vabaneda);
  • vanasõnad (sest need erinevad muust tsiteeritavast materjalist väga oluliselt);
  • viited ja märkused;
  • kirjandus;
  • välislingid (sh Vikipediale viitav mall) ning kõige lõpus
  • kategooriad.

Igal lehel ei pea olema kõiki neid osi ning vahel võib leiduda muudki.

Kui tsitaate on palju ja leht läheb pikaks, on mõistlik rühmitada tsitaadid vahepealkirjade alla vastavalt vajadusele. Tüüpilised jaotised on "Piibel", "Maailma proosa", "Maailma luule", "Eesti proosa", "Eesti luule", "Intervjuud" jms.

Piltide valik ja allkirjadRedigeeri

Pilt võiks olla teemakohane, kuid nagu hea tsitaat, räägib ka hea pilt rohkemast kui sellest, mida pildil otseselt kujutatud on. Pilt võib panna märksõna teise konteksti või näidata selle kohta midagi olulist. Sageli on artikli märksõna kajastav maal vm klassikaline kunstiteos parem illustratsioon kui suvaline n-ö tootefoto.

Samas peaks pildiallkiri ütlema, mis pildiga tegemist on, mis ajast see pärineb ja kunstiteose puhul ka, kes on autor. Nt maali autori mahavaikimine ei ole kena ega kooskõlas autoriõiguse mõttega. Kui pildiallkirjaks on tsitaat, peaks see olema pildil kujutatuga seotud, võimalusel mitte kordama artikli sisu ja olema korrektselt viidatud.

Teiskeelsetes Vikitsitaatides kasutatakse tihti pilte, mil puudub artikli teemaga sisuline seos ning mille allkiri ei ütle midagi pildi kohta, vaid on sügavmõttelisust teesklev heietus "Hamleti" tegelase Poloniuse stiilis - selline seosetu targutamine nii-öelda kannab endas Laertese isa vaimu ja ei ole hea eeskuju.

KategoriseerimineRedigeeri

Iga artikkel peaks paigutuma kuhugi Vikitsitaatide kategooriasüsteemis. Selleks kirjutatakse lehekülje lõppu üks või mitu rida kujul [[Kategooria:...]], kus ... asemel on kategooria, näiteks "Eesti kirjanikud", "Soome kirjandusteosed", "Loomad", "Tegevused" vms. Kui ühtegi paremat mõtet pähe ei tule, siis sobib ka üks kõige üldisematest kategooriatest nagu "Inimesed", "Kirjandusteosed", "Filmid" või "Teemad".

Isikuartiklites peaks kategooriatele eelnema mall {{JÄRJESTA:...}}, kus ... asemel on inimese nimi kujul "perekonnanimi, eesnimi". See on vajalik, et artikkel paikneks kõigis kategooriates perekonnanime, mitte eesnime järgi ("Tammsaare, Anton", mitte "Anton Tammsaare").

Lehekülje tasakaalustatusRedigeeri

Hea teemaartikkel sisaldab teema kajastusi eri vaatenurkadest, eri autoritel, allikais ja žanrides. Tsitaatide sisuline kaalukus on siiski olulisem kui tasakaalu nimel mittemidagiütlevate lausete kopeerimine kahtlastest allikatest või viideteta. Hea isikuartikkel sisaldab nii autori eri tekste kui ka teiste allikate kommentaari autori ja teoste kohta.

EeskujudRedigeeri

Enamik Vikitsitaatide keeleversioone on kasvanud üsna juhuslikult, mistõttu pole neis lehekülgede vormistust, allikavalikut ega viitamist süsteemselt läbi mõeldud. Paraku ei saa neid seepärast usaldavalt eeskujuks võtta, oma süsteemid ja poliitikad tuleb eestikeelsetes Vikitsitaatides ise kujundada.

Esialgselt võib uute artiklite kirjutamisel eeskujudeks võtta näiteks järgmised artiklid:

Mida vältida?Redigeeri

Ühest küljest on uute allikate kajastamine mõistlik, kuni need on käepärast ja teema meeles, teisalt aga ei tohiks päevakajalisusega üle pingutada, sest hetkel oluline teema võib paari aasta pärast täielikult ununeda. Mõnikord on selliste teemade jäädvustamine kasulik, mõnikord mitte, ennustada on seda raske. Seepärast võib päevakajaga küll tegelda, kuid mida ägedamaid vaidlusi teema tekitab, seda parem on jätta reaktsioonide jäädvustamine hilisemaks, mil nende suhteline väärtus on selgem. Eriti kehtib see poliitika kohta.

Erinevalt ingliskeelsest Vikipeediast ei ole eestikeelses Vikipeedias iseendast ja oma tegevusest artiklite kirjutamist keelatud. Vikipeedias on võimalik nõuda, et ka endast kirjutades piirdutaks sõltumatutes avalikes allikates esitatud faktidega. Vikitsitaadid on ses suhtes tundlikum projekt. Kui inimene hakkab ise valima, milliseid tema väljaütlemisi ja teiste arvamusavaldusi tema kohta kajastada tuleks, on artiklit kallutada palju kergem. Seepärast tuleks iseendast artiklite kirjutamist Vikitsitaaatides vältida.

Hoiduda tuleks tsitaatide võtmisest tsitaadiraamatutest ja -portaalidest ilma iga üksiku tsitaadi algallikat ise üle kontrollimata. Tsitaadikogumikud on harva kontrollitud ning neis leidub kõige uskumatumat jama - näiteks on mitme eestikeelse tsitaadikogumiku autor Heiki Raudla omistanud Juhan Viidingu luuletuse kellelegi Jack White'ile. Ilmselgelt ei saa pärast seda usaldada ka tema teisi väiteid tsitaatide päritolu kohta. Kahjuks kehtib sama enamiku tsitaadikogude kohta nii eesti kui ka teistes keeltes, rangelt viidatud ja kontrollitud väljaanded on haruldased.