Arst

(Ümber suunatud leheküljelt Tohter)

Arst ehk tohter on inimene, kes ravib teisi inimesi. Tänapäeval teevad arstid seda üldjuhul, parandades organismis haiguste või vigastuste tõttu tekkinud talitlushäireid või aidates neid ennetada teaduslike meetodite ehk meditsiini abil. Teisi loomi ravib tavaliselt loomaarst ehk tõpratohter.

Jan Steen. Arsti visiit. ~1660
Ilja Repin. "Kirurg Jevgevi Pavlov operatsioonisaalis" (1888)

DraamaRedigeeri


ProosaRedigeeri

  • Tuleviku arstid ei anna ravimit, vaid õpetavad patsienti kandma hoolt inimkeha eest toitumise ning haiguste põhjuste ja ärahoidmise teel.
Võib-olla leitakse isegi vanaduse pisik. Ma ei ennusta seda, kuid võib-olla saab pikendada inimelu loomade elu arvelt.
Kirurgia, toitumine, antiseptikud - need kolm on tulevikus inimkonna tervisele eluliselt tähtsad. Haiguste probleemide kallal pole kunagi juurelnud nii palju võimekaid aktiivseid mõistusi kui praegu ning kõik nende avastused kalduvad ühe lihtsa tõe suunas - et loodust ei saa parandada.


  • Kukulinn ja ta elanikud olid nalja märklauad, ükstükk juba sellepärast, et tal nii tore nimi oli. Räägiti linna lossidest, uulitsatest, "vurledest", alevi ja südalinna rahvast. Linnas oligi ka midagi, mida terves vallas mitte: käekatsujad, roosi ehk elitingi sõnade mõistjad, kupulaskjad, nikastuse-arstijad ja jala lahasse panijad. Linna arstid olid otsitud, aga muidugi ainult üksi sel korral, kui häda majas oli.


  • Saturnin tahtis teada, kas härra doktor tuleks vaatama, mis lahti on, kui keegi hakkaks vastuvõturuumis revolvrit paugutama. See küsimus viis õe mõnevõrra segadusse, kuid ta arvas, et niisugusel juhul doktor kindlasti tuleks. Saturnin küsis, kas annaks seda asja ka teisiti seada, ilma tulistamiseta. Õde teatas, et tema võiks doktori lihtsalt siia kutsuda. Saturnin tähendas, et see oleks tõesti kõige parem, kui õde doktori lihtsalt siia kutsuks.


  • Kui oleks nii, et arst peaks vastutama iga haige elu eest, siis ei oleks meil üldse arste.


  • On niisiis mõistetav, et mida kaugemale ma õpingutega jõudsin, seda sügavamalt tundsin, kui vähe ma tean. Nii küllap ongi, et arst on valmis alles siis, kui ta alandlikult enda ees tunnistab, et ta tegelikult mitte midagi ei tea. Seda ei maksa asjasse pühendamatule siiski öelda, sest on kõige tähtsam, et haige usub arsti ja usaldab tema oskusi. See on kogu ravimiskunsti alus, millele toetuda. Seetõttu ei tohi arst iial vigu teha, sest vigu tegev arst kaotab oma maine ja kahjustab ka teiste arstide mainet. Seetõttu ka rikaste majades, kuhu kutsutakse keerulist juhtumit uurima pärast esimest veel kaks või kolm arsti, vaikivad ametivennad esimese arsti eksituse meelsamini maha, selle asemel et eksitus kogu arstkonna häbiks avalikuks teha. Nii öeldaksegi, et arstid matavad oma ravialuse üheskoos.


  • "Arvan, et ma kuulsin kedagi mainivat sellist sõna nagu "arst"," ütles koer. "Ma ei tea, mis see arst on."
"See on keegi, kes teeb teiste inimeste kehad terveks," seletas Joy. "Parker sai vigastada."
"Ah soo," vastas koer, "või selles on asi. Niisugune mõiste on meil ka olemas, aga meil käib kõik kahtlemata teistmoodi. See on lausa hämmastav, kui palju ühesuguseid tulemusi on võimalik saavutada sootuks erinevate meetoditega."


  • "Kuule, Mati, mida su isa ja ema Tartus teevad?" küsis Une-Mati uudishimulikult.
"Minu isa ja ema käivad Tartus ülikoolis. Nad tahavad lastearstideks õppida ja kõik lapsed maailmas terveks teha." (lk 23)
  • Dagmar Normet, "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979



  • Kohalike elanike meelest olid väikesel kõhnal, väga tõmmul, alatasa muigaval, morni väljanägemisega ja häirivate seisukohtadega mehel vaat et üleloomulikud ravijavõimed. Ta "tõi tagasi" metsatöölisi, kes olid endale koletu kirvega jalga löönud ning keda ähvardas veremürgituse oht. Ta lappis kokku poolakaid, kes olid nugadega mingit hämarat auküsimust klaarinud. Ta ravis inimesi kahepoolsest kopsupõletikust terveks hautistega, aurudega ja pelga ravitsejavõimega. Ta keelitas naisi vähem lapsi tegema ja ähvardas mehi kohutavate surveabinõudega, kui nood ei kuuletu. Ta pani ummistunud sooled liikuma ja võidis pahaloomulisi hemorroide oopiumisalvidega. Ta nägi ainsa pilguga, kellel on ussid, ja oskas jälkide jookidega paelussi tolle urust välja ajada.
Kui ta ka päris ateist ei olnud, teati, et doktoril on usuasjus ähmased arusaamad, mida keegi välja uurida ei tihanud. Liikus kuulujutt, et tal on teoloogiast rohkem aimu kui isa Devlinil ja isa Beaudryl, kahe peale kokku. Ta luges raamatuid, mis olid keelatud kirjanduse nimekirjas, mõni neist saksakeelne.
  • Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999, lk 55

FilmRedigeeri

  • Dr. Feltham: Miks on nii, peainspektor, et kõige hullemad patsiendid on arstid?


LuuleRedigeeri

"Ta sureb! Vett.." Siis arst ja kanged rohud...
Ah, milleks kõik see jant, kui Looja mõistab kohut!


Ei arstigi või tahta
Ma kaasaks ometi:
Ei haige olla lase
Ta mind vist millalgi.

  • Anna Haava, "Siis lugu teine on", rmt: "Laulan oma Eesti laulu", Tallinn, 1996, lk lk 38-39

AllikataRedigeeri

VanasõnadRedigeeri

  • Aeg aitab arstida.
  • Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter.
  • Ikka abi saab, kui arstitakse.
  • Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929
 
Vikipeedias leidub artikkel