Suusatamine

Suusatamine on põhjamaades traditsiooniline liikumisviis, mis teoreetiliselt seisneb jalgade külge kinnitatud kahele pikergusele puu- või plastitükile toetudes lumel liuglemises, mille juures võidakse end edasi tõugata suusakeppide abil. Praktika võib teooriast radikaalselt erineda. Seda harrastatakse hobina, spordina ja transpordimeetodina laugel maal, mäest laskudes ja põigeldes või ka hüpeldes. Üldjuhul suusatatakse tahketel sademetel, suvisel ajal saepurul, kuid rullsuuskadega liikumiseks sobivad ka muud pinnakatted.

Knud Bergslien, "Birkebeineri suusatajad toimetavad prints Haakoni turvalisse paika" (1869, pildil kujutatakse legendi 1206. aastal toimunud sündmuse kohta)

Frits Thaulow, "Talv Vestre Akeris" (1887)

Axel Ender (1853–1920), "Suusatajad", s.d.

Proosa

• Parem on suusatada ja mõelda Jumalast kui minna kirikusse ja mõelda spordist.
  • Fridtjof Nansen (cit. via The New Yorker 86, 15. märts 2010, lk 56)

• Ta sai müksu selga, pigistas silmad kinni ja sõitis. Esialgu libisesid suusad nii kaugele lahku, kui vähegi said. Seejärel sõitsid nad teineteisele otsa ja läksid suusakeppidega segamini. Kõige peale jäi üpris kentsakas asendis lebama Muumitroll.

[---] Nüüd kihutas paadisild talle mööda mäenõlva vastu. Muumitroll tõstis tasakaalu hoidmiseks ühe jala õhku. Teine jalg üksi sõitis omapead. Külalised hüüdsid hurraa ja neile paistis, et elu hakkab jälle lõbusamaks minema. Enam polnud ülemist ega alumist otsa. Ainult lumi ja häda ja õnnetus. Kõige lõpuks kõlkus Muumitroll jõeäärse pajupõõsa küljes, saba jäises vees, ja terve maailm oli täis suuski, suusakeppe ning seninägemata vaenulikke vaateid. (5. ptk, lk 61)

• "Jaa, ja siis saab veel mööda lund sõita," rääkis Muumitroll edasi. "Seda nimetatakse suusatamiseks. Kihutad otsejoones allamäge nagu välk keset suurt lumepilve, ja kui sa ette ei vaata, võid ennast kas või surnuks sõita!" (6. ptk, lk 92)
  • Tove Jansson. "Trollitalv", tlk Vladimir Beekman, rmt: "Muumitroll", Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 5–96

• "Ta [koduvana tädi] teeb kohe jälle algust kasvatuslike mängudega," oletas Sekeldaja. "Võib-olla ta ei lase meil talve tulles isegi talveunne jääda, vaid sunnib suusatama."

"Mis see on?" küsis Mymla tütar.

"Liuglemine sademetel," selgitas Fredrikson. (8. ptk, lk 201)

• Tove Jansson. "Muumipapa memuaarid", tlk Vladimir Beekman, rmt: "Muumitroll", Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 97–212

• Kardinalil ei sobi halvasti suusatada.
  • Paavst Johannes Paulus II, innukas suusataja, vastuseks küsimusele, kas kardinalil sobib suusatada (Frank Pakenham, Earl of Longford. "Pope John Paul II: an authorized biography". W. Morrow, 1982)

• Liiv krabises suusa all, kepp torkis mulla sisse auke ja Härra Huu põtkis teise jalaga mis kole. Lõpuks sattus suusk muruplatsil jäätunud kohta ja hakkas libisema. Härra Huu katsus teise jalaga pidurdada, kuid asjata. Varsti olid nii suusk, kepp kui Härra Huu ninali maas. Härra Huu suu oli mulda ja kollaseid heinakõrsi täis. Peale selle oli tal külg valus.
  • Hannu Mäkelä, "Härra Huu", tlk Piret Saluri, Tallinn: Eesti Raamat, 1985, lk 17

Luule

Kõik on valendav ja hele,
helgib jõgi, luht.
Sõber, suuskadele tule,
ühine me siht.

Üle pimestavalt valge
niidu, seljaku,
läbi talveõhtu karge,
härmas väljaku

viib meid matkateele rada,
punab põsk ja suu.
Helgib riideil helbeid sada,
käes on kaunid kuud!

• Ilmi Kolla, "Talv", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 29

Allikata

• Suursportlast hooldatakse nagu rekordtoodangulehma, kes ise ei pruugi vähimatki teada oma organismi sobitamise vahenditest ja võtetest.
  • Valdar Parve