Suvi (Luts): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
109. rida:
* [Lible:] Ühe sõnaga, minul, vanal käsnal, pole end sugugi vaja nooremate hulka toppida ja nii edasi, aga vaadake Jorhi, kelle auks ja iluks me siin täna oleme kokku tulnud — kes võis arvata, et sellest tedretähelisest vigurist niisugune asi saab! Kes on Paunveres tänapäev kuulsam mees kui Jorh Kaabriel Kiir! Kes teeb veel lõhkisema sabaga pintsaku kui tema, olgu see [[linn ja maa|linnas või maal]]? Kus on keegi näinud viisakamat noormeest, kes ei joo, ei suitseta, vaid käib kirikus iga pühapäe, vahel koguni kroonupühadelgi? Mitte kogemata ei saanud ta selle õnne osaliseks, ega pääsnud ligi [[lill]]ele, mis valge-punane; küllap hakati temast lugu pidama tema [[viisakus]]e ja heade kommete pärast. [[Punane]] pea ei tähenda midagi, seda pead pole ta mitte ise punaseks värvinud, vaid nii on jumal selle loonud, näituseks, et ka [[punapea]]liste seas võib olla häid ja armsaid inimesi. (lk 220)
* [Apteeker oma vanade sõprade kohta:] Neil mõlemil oli ka plaan, siht, elu eesmärk, või kudas seda nimetatakse. Heakene küll, mis on siis nemad nüüd kaugemale jõudnud kui mina, kes ma alati elasin ilma mingi plaanita? Nad istuvad seal oma rahahunikute otsas, ähivad ja puhivad ja siunavad halbu aegu ja annavad aeg-ajalt viiskümmend rubla heategevaks otstarbeks, see tähendab, nende heaks, keda nad ise oma rahaahnitsusega ja mammonakorjamisega töövõimetuteks ja santideks teinud, ja hädatsevad siis, et ajalehed nende viiekümne-rublalise annetuse liiga väikeste tähtedega on ära trükkinud. (lk 228)
* "Ah jaa — abielu rannast, õigus. Abielu ranna kohta võiksin шаma julgesti ühe paksu raamatu kirjutada, aga teie teate minu vaadet raamatute kirjutamise kohta. Ma olen ikka ütelnud: kel Kõrvad on kuulda, see kuulgu, mis talle öeldakse suusõnal. Abielu rand... Esiteks on juba see nimetus rand põhjani vale; iga muu asjaga ja olukorraga klapib sõna "rand" paremini kokku, kui just sellesama abieluga. Just abielusse astudes sõidab mees, nii ka teie sõber Raafael, rannast välja, mässavale merele. Pange tähele, ma tarvitan meelega seda vana ja kulunud sõna "mässavale", sest meri, mis rannast nii vaikne ja rahulik ja meelitav näis, hakkab harilikult tõesti mässama, niipea kui abielupaat kaldalt eemale tõugati. (lk 231)
* [Lesta:] Me valime endile lõbustuseks alati kõige igavamad kohad. (lk 261)
* Kuid: "Elav armastuse vägi - tõstab kas olgu või mägi" on keegi oma kõvera salmiga kaunis õige mõtte välja öelnud. (lk 282)