Suvi (Luts): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
13. rida:
* "Jaa," vastab Toots märgatava [[iroonia]]ga, "pole midagi teha. See on see mitmeaastase hoolsa teenistuse palk. Töötad, töötad ja jooksed ümber nagu narr ja ühel heal päeval on sul ishias jalas ja siis pole muud, kui lase sellesama haige jalaga [[kodu]] poole ja võta vannisid. Nii on asjad. Pole midagi teha. Jaa, maksetakse ju tõesti, see on õigus, aga siiski..." (lk 25)
* Vahepeal maitseb Toots oma kohvitassist natuke ja märkab kohkudes, et [[kohv]]il on kange lambiõli maik juures. Esimene lonks läks alla, see on õigus, aga teisega ja järgmistega ähvardab lugu täbaram olla. Esimest suutäit ei teadnud hoidagi, see läks nagu iseenesest sinna, kuhu ta minema pidi, aga edasi... Toots jõllitab pisut oma öökullisilmi ja vaatab abiotsivalt ringi. Kui tuleks kuskilt mingisugune salavõim, mis tema kohvitassi nägemata tühjaks imeks, küll oleks ta sellele võimule tänulik! (lk 26)
* Aga "võim" on oma hommikuse kohvi nähtavasti juba joonud ega ilmu. Küllap pikutab „võim“"võim" juba kuskil metsajõe kaldal, soojendab päikesepaistel oma jalakandu ja pungil kõhtu ja ei mõtlegi oma hommikueinet lambiõlistatud kohviga üle juua. (lk 27)
* Siis järsku võtab punapea ometi uue jutuaine.
:"Issias," ütleb ta tasa enese-ette. "Sa ütlesid enne, et sul on issias jalas. Kas sa ei võiks mulle ütelda, mis on issias?"
33. rida:
:"Nüüd," ütleb ta Kiirele, "mine sina kaalu peale, siis panen mina viis ja pool naela teisele poole; küll sa näed, et kumbki pool alla ei tõmma." (lk 47)
* Siis hakkab Kiire näolt endine kaval naeratus kaduma, ta hallid värvita silmad vaatavad peaaegu kohkunult kaaslaste poole, ja kui ta korra seina juurest laua juurde tuleb, siis on tal imelik viltu käik nagu [[koer]]al.
:"Ei," ütleb ta viimaks, „mul"mul ei ole rahast ega millestki kahju, aga ma kardan hirmsasti, et ma niisuguseks jäängi, nagu ma praegu olen."
:"Kudas?" küsivad koolivennad imestades. "Missugune raha? Missuguseks sa kardad jääda?"
:"Vaadake," seletab Kiir kogeldes ja toetab end uuesti seina najale, "vaadake, minu pea käib ringi. Mina olen vist purjus. Mina ei kannata seda... seda... mis ta ongi... [[õlu]]t. Minu pea... Kui ma nüüd niisuguseks jäängi, mis siis saab?" (lk 50)