Sotsiaalmeedia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
9. rida:
* Digikanalites levitatav võltsteave on odav ja ohtlik [[relv]]. Ohutsoonis ja propaganda abil kergesti äraostetavad on eelkõige inimesed, kes tunnevad, et [[ühiskond]] on neid petnud. Neile pakuvad neti vihakogukonnad ruumi, kus nad saavad ennast ja oma kibestumist pidurdamatult välja elada. Asjatundjad koguvad pettunud inimesed sotsiaalmeedias kokku ja pakuvad nende frustratsioonile tuge. (lk 92)
** [[Jessikka Aro]], "Putini trollid: tõsilood Vene infosõja rindelt". Anonüümne tõlge. Tallinn: Rahva Raamat, 2020
* Rohke interneti, sotsiaalvõrgustike, nutitelefonide kasutus on vähendanud meediainstitutsioonide võimu, sest inimesed loovad ja edastavad elavat pilti sageli ise ning hoopis institutsioonid vajavad uusi oskusi, kuidas siseneda suhtlusvõrgustikesse, luua seal dialoogi.
* Kuna sageli on usaldusväärseks allikaks sõbrad-sugulased, siis peetakse ka sotsiaalvõrgustikke kallutamatuks ja ausaks, kuna seal on sündmused nii, nagu inimesed neid näevad, pildistavad ja postitavad. ("Pigem Facebook kui ametlikud uudised. Seal sa näed postitusi nii, nagu tavainimesed neid postitavad. Nende info ja fotod.") Kuigi ka sotsiaalvõrgustikes on tuliseid vaidlusi, ollakse sotsiaalmeedia postituste kallutamatuse suhtes optimistlikud, samal ajal kui meediaorganisatsioonide toodetud uudiste puhul kasutati läbivalt sõna "propaganda".
** [[Triin Vihalemm]], [[Marianne Leppik]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/eesti-uudised-on-kohati-veidrad/ ""Eesti uudised on kohati veidrad""], Sirp, 05.06.2014
* Kui millegi poole püüelda, võiks võtta ajakirjanik isiklikuks eesmärgiks loo kirjutamise, mida jagaks sotsiaalmeedias venekeelne intelligentsem auditoorium.
** Triin Vihalemm, intervjuu: Jaan-Juhan Oidermaa, [https://novaator.err.ee/1068500/venekeelsed-meediatarbijad-idealiseerivad-ajakirjanduse-asemel-iseennast "Venekeelsed meediatarbijad idealiseerivad ajakirjanduse asemel iseennast"], ERR, 25.03.2020
* Venekeelne uudismeedia tundub olevat õnnetus olukorras: neil kanalitel puudub riigiametite kodulehtede jahe asjalikkus. Samas ei tunnetata meedias vahendatud argikogemusi ja emotsioone nii siirastena kui sotsiaalmeedia postitusi.
* Vähegi meditsiinilise taustaga inimestest said sotsiaalmeedias "staarid" ja tekkis palju omaloomingulisi õpetusi. Kriisi algul tehtud intervjuudes mainiti lipsamisi ka n-ö imerohtude müüki vms, mida küll esitati näitena, kuidas libauudis on ära tuntud. Inimesed on veendunud, et oskavad infot kontrollida, aga tegelikult ei pruugi see alati õnnestuda.
** Triin Vihalemm; Jaan-Juhan Oidermaa, [https://novaator.err.ee/1154105/pandeemia-suunas-venekeelsed-elanikud-eesti-meediakanalitesse "Pandeemia suunas venekeelsed elanikud Eesti meediakanalitesse"] ERR, 02.11.2020
| |||