Pronkssõdur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * Karbi käitumisest parteibossidega, kellega suurobjektide puhul paratamatult suhelda tuli, rääkis raamatu esitlusel ilmekalt rahvusraamatukogu legendaarne di...' |
Resümee puudub |
||
9. rida:
** [[Andrus Ansip]] valitsuse pressikonverentsil; Mirjam Mäekivi [https://www.postimees.ee/1557601/ansip-ei-valista-pronkssoduri-saatuse-otsustamist-riigikogus "Ansip ei välista pronkssõduri saatuse otsustamist riigikogus"], Postimees, 29. juuni 2006
* Seega on Eesti venekeelsete elanike tüüpiline meediarepertuaar tegelikult segu eri geopoliitilist päritolu kanalitest. Üks näide hiljutistest sündmustest: kuigi Venemaa kanalid väitsid, et pronkssõdur on hävitatud, teadsid inimesed ometi tulla lilli tooma kuju uude asukohta. Küsimus on eeskätt selles: millise pildi panevad inimesed sissetulevast infost kokku oma peas.
* Oluline roll ajaloo mõtestamisel on ka haridussüsteemil. Ajaloo- ja kodanikuõpetuse õpikud, rääkimata metoodilistest materjalidest, ei jäta just palju ruumi oma peaga mõtlemiseks. Tuupimis- ja faktikesksus on kogu Eesti haridussüsteemi häda.
:Usun, et ka vene koolides võivad õpilased vuristada mehaaniliselt aastaarve. Neile ei õpetata aga seda, kuidas läheneda tekstidele allikakriitiliselt ja konteksti arvestavalt ning tulla toime eri vaatenurkadega. Huvitav oleks teada, kas mõni ajaloo- või kirjandusõpetaja andis enne dramaatilisi sündmusi õpilastele ülesande analüüsida, kuidas pronkssõduri kui sümboli ümber põimuvad probleemid: väikeriigi okupeerimine, fašism ja stalinism.
* Triin Vihalemm, [[Pronksiöö]] järgne intervjuu: Riho Laurisaar, [https://epl.delfi.ee/artikkel/51085881/triin-vihalemm-oma-oigust-taga-ajades-teist-poolt-ei-kuule "Triin Vihalemm: oma õigust taga ajades teist poolt ei kuule"], EPL, 05.05.2007
| |||