Tõde ja õigus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
30. rida:
** [[s:Tõde_ja_õigus_I/X#80|lk 80]]
* "Tee [[töö]]d ja näe vaeva, siis tuleb [[armastus]]," ütles isa.
:"Sina oled seda teind ja minu ema tegi seda ka, ega ta muidu nii vara surnd; aga armastus ei tulnd, teda põle tänapäevani Vargamäel."
:Need olid kurvad sõnad, nii kurvad, et vana Andres poleks kunagi võinud arvata, kuidas küll noor Andres võib nii kurbi sõnu rääkida, sõites ühes isaga Vargamäelt alla. Neid sõnu kuuldes muutus vana Andres nagu veel palju vanemaks ja vimmakamaks, nii et kui poeg silmad temale heitis, tal isast kahju hakkas. Sellepärast ütles ta:
:"Aga kes seda siiski teab, inimene mõtleb, jumal juhib."
:"Nojah, ega jumala vastu saa," oli ka isa nõus, sest see oli see põhjatu tõrs, kuhu võis kallata kogu maailma mure ja kurbuse, ilma et see kunagi täis saaks. Oli suur meistritöö, see murede ja nukruse surutõrs ja Vargamäe vana Andres aina imetles teda. Selles imetluses ta poja kõrval vankrilgi istus, kui sõitis vallamaja poole.
** [[s:Tõde_ja_õigus_I/XXXIX#527|lk 527]]
| |||