Haridus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid |
|||
35. rida:
:Mäletan, kui ma isalt ükskord küsisin, mis haridus tal on, vastas isa: kodune. Mina mõtlesin, et ta naljatab, sest kodus haridust ei saanud ju olla, kuid isa seletas, et vanasti olevat ta niimoodi kõigile vastanud. Siis oli peetud teda väga harituks, sest ainult [[aadlik]]e lapsi õpetati kodus. (lk 20)
* [[Heljo Mänd]], "Elu roheline hääl", 2007
* "Kas panite tähele, et seal oli kirjas: ta käis [[kool]]is [[Kanada]]s, aga sai hariduse [[Oxford]]is?" küsis Arthur. "Jumal neid inglasi küll!" (lk 15)
* [Zadok:] Igat poissi ma Devinney juurde [palsameerimiskotta] ei viiks, aga Francisele on see hariduse osa. Asi pole selles, nagu oleks ta uudishimulik; ta on [[vaatleja]] ning tähelepanija, ja seesugused pole päris tavalised inimesed. Francis on sügavate tundmustega, ja sügava [[hingeelu]]ga inimesele tuleb anda ujumiseks midagi [[teetass]]ist sügavamat. See siin on sügavamõtteline olukord. (lk 142)
* Iial ei tohi liialdada. See oli põlisrikaste ja põlisrikaste sabarakkude alaline manitsus. Need, kes uhkustasid klassikalise haridusega, võrdlesid seda [[kreeklased|kreeklaste]] põhimõttega: [[mõõdukus]] kõiges. Mõni, kes oli veidi [[Shakespeare]]'i nuusutanud, võis öelda: "Vaata et sa ei patustaks [[loodus]]e [[siivsus]]e vastu." Looduse karjuvast [[siivutus]]est polnud neil aimugi. Francisel aga oli; ta oli seda aimamisi märganud [[kuristik]]us, mis avanes tema ees Carlyle'i külakoolis ning selles, mida ta oli elu nõudmistest ja neimast taibanud Devinney palsameerimiskoja surnute keskel. Omas südames teadis Francis, et elu on avaram, sügavam, kõrgem, kohutavam ja imelisem, kui põlisrikkad uneski aimata võivad. [[Koolipoiss]] ei tohiks sääraseid asju teada ja ta tunnistas neid vaevalt eneselegi. (lk 168)
* Sel ajal uskusid harijad, et [[aju]] võib treenida nagu [[lihas]]t, kui rünnata ja võita kõike, mis alguses raske tundub. [[Algebra]], [[geomeetria]] ja arvutused olid parimad vaimulihase arendajad; nendega tegelemine oli niisama hea kui [[kang]]i tõstmine; aga [[antiikkirjandus]] kõlbas ka - keskmisele koolipoisile oli see nii vastumeelne küll, et seda võis esmajärguliseks [[õppeaine]]ks pidada. (lk 174)
** [[Robertson Davies]], "[[Mis on lihas ja luus]]". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999
== Allikata tsitaadid ==
| |||