Anna Murray Vail: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
4. rida:
 
=="Märkmeid Smythe'i maakonna floorast Virginias, III"==
Anna Murray Vail, [https://books.google.ee/books?id=WhkgAQAAMAAJ&pg=PA385&dq=%22anna+murray+vail%22&hl=en&sa=X&ved=2ahUKEwigwOT2rIjuAhVixIsKHXCnBYIQ6AEwBnoECAEQAg#v=onepage&q=%22anna%20murray%20vail%22&f=false "Notes on the Flora of Smythe County, Virginia. III"], Garden and Forest, 17. august 1892, lk 388-389388–389
 
* Rahvaliku traditsiooni kohaselt on vahemaa Marionist White Topi tipuni kakskümmend kaheksa miili ja isegi kõige karmim mägironija nimetab seda osariigi halvimaks [[tee]]ks ning peab sellesse [[mägi|mäkke]] ronimist elu tippsaavutuseks. Enamik Marioni elanikest pidas seda, mida nad hüüdsid "too kamp sääl", täiemõõduliste hullude seltskonnaks niipea, kui nad kuulsid, et me plaanisime ronida selle otsa teist korda, olles juba kord veetnud mäetipus kolm [[öö]]d.
:Meie reisiseltskond koosnes kahest [[vanker|vankrist]] - üks üsna tugev, mida vedas korralik hoburakend, ja teine, mis sarnanes "diakoni ühehobukaarikule" selle sajanda aastapäeva läheduses. Rakend oli siiski aus, ehkki selle juht polnud just särava [[mõistus]]ega mees. Kumbki meestest, kes olid sündinud ja kasvanud Marionis, polnud elu sees mägedes käinud, ning mõlemad oleksid kindla peale eelistanud koju jääda.
* ''"Diakoni ühehobukaarik" viitab Oliver Wendell Holmes vanema satiirilisele luuletusele "The Deacon's Masterpiece or The Wonderful One-Hoss Shay", kus diakon ehitab kaariku, mille kõik osad on võrdselt tugevad, nii et see peab vastu päevapealt sada aastat, misjärel lagunevad laiali kõik selle osad korraga.''
 
17. rida:
* Mõningaid sammaldunud kivirahnudest matsid enda alla haisusõstra kobarad (''Ribes prostratum'', näärmeline [[sõstar]]), mis on kena põõsas ega näe üldse oma kurjakuulutava nime moodi välja, ehkki see on tal auga välja teenitud.
 
* [[Kuused]] polnud ei väga vanad ega väga suured ning nende muistse välimuse põhjustas külluslik sambla- ja samblikukasv, mis kattis nende tüvesid ja [[oks]]i. Kuusetihniku kohal teeserval seisis väärikas [[kask]], üks jäänukeid mäge katnud põlismetsast - hiiglaslik jändrik tüvi, mille ümbermõõt kolme jala kõrgusel maapinnast oli vaid kaks tolli vähem kui kakskümmend kolm jalga. Umbes kahekümne jala kõrgusel või enam lõhenes peatüvi neljaks suureks püstiseks haruks, mis olid igaüks ise suure puu eest.