Kurbus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida:
==Proosa==
* [[Kättemaks]] juubeldab [[surm]]a üle; [[armastus]] ei pea surma millekski; [[au]] vaatab surma poole igatsevalt, kurbus põgeneb surma juurde.
** [[Francis Bacon]], essee "Surmast" ("Of Death")
* Ja seal - oo! - langeb üks [[täht]]. Ah jaa, la pidi endale ju midagi soovima. Nüüd oli see muidugi juba hilja, aga ka siis, kui täht praegu veel langeks, ei teaks ta, mis soovida. Kuidas? Ta ei tea? Aga Teele? - Ei, Teelet ei sooviks ta enam, Teele on temale kuri, tema ei mõistaks Teele meele järele olla. Aga mis siis? - Ei midagi. Ta on üksi ja talle ei ole midagi vaja. Ta on [[sõber]] nendega seal üleval, tähtedega... ja kaebab [[Jumal]]ale oma kurbust. Mis siis, kui Tõnisson temast aru ei saa; mis siis, kui keegi temast aru ei peaks saama - tema on üksi ja kaebab Jumalale oma kurbust.
** [[Oskar Luts]], "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 228
* Ja isegi kurbus oli mõeldud rikastele, see oli neile, kes said seda endale lubada, neile, kellel ei olnud targemat teha. Kurbus oli [[luksus]]. (lk 46)
12. rida ⟶ 16. rida:
==Luule==
<poem>▼
Üht ime[[fööniks]]it mu [[silm]] veel nägi ▼
üksinda kõndivat neid laaneradu, ▼
[[pea]] kuldne, purpurised uhked [[tiivad]]; ▼
...▼
ta nähes lehte mõnd, mis maas veel lamas, ▼
ja murtud tüve, kuivanud [[maapind]]a, ▼
lõi noka enda rinda ▼
peaaegu põlglikult ja kadus samas.▼
On arm ja kurbus mind nüüd põletamas.▼
</poem>▼
* [[Petrarca]], "Kantsoon", tlk [[Ain Kaalep]], "Renessansi kirjanduse antoloogia" (1984), lk 38-39▼
<poem>
Näe, [[kardin]]ate siidlained lahknevad
25. rida ⟶ 44. rida:
<poem>
[[Pilv]] on sünge, [[vikerkaar]] on särav.▼
▲Üht ime[[fööniks]]it mu [[silm]] veel nägi
Mida teed sa, piiga, meelest ära?▼
▲üksinda kõndivat neid laaneradu,
Künnad muret, külvad kurbust peale, —▼
▲[[pea]] kuldne, purpurised uhked [[tiivad]];
mis küll sellest kasvab külvireale?▼
▲...
▲ta nähes lehte mõnd, mis maas veel lamas,
Ei sest tärka haljas▼
▲ja murtud tüve, kuivanud [[maapind]]a,
ruut su põllule,▼
▲lõi noka enda rinda
tärkab ainult paljas▼
▲peaaegu põlglikult ja kadus samas.
mure mürgine.▼
▲On arm ja kurbus mind nüüd põletamas.
</poem>
* [[Lesja Ukrajinka]], "*Pilv on sünge, vikerkaar on särav...", rmt: Lesja Ukrainka, "Aoeelsed tuled", tlk [[Helvi Jürisson]], [[Harald Rajamets]], [[Muia Veetamm]], 1971, lk 67▼
▲* [[Petrarca]], "Kantsoon", tlk [[Ain Kaalep]], "Renessansi kirjanduse antoloogia" (1984), lk 38-39
97. rida ⟶ 117. rida:
▲<poem>
▲[[Pilv]] on sünge, [[vikerkaar]] on särav.
▲Mida teed sa, piiga, meelest ära?
▲Künnad muret, külvad kurbust peale, —
▲mis küll sellest kasvab külvireale?
▲ Ei sest tärka haljas
▲ ruut su põllule,
▲ tärkab ainult paljas
▲ mure mürgine.
▲</poem>
▲* [[Lesja Ukrajinka]], "*Pilv on sünge, vikerkaar on särav...", rmt: Lesja Ukrainka, "Aoeelsed tuled", tlk [[Helvi Jürisson]], [[Harald Rajamets]], [[Muia Veetamm]], 1971, lk 67
==Vanasõnad==
| |||