Nööp: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1279 baiti ,  1 aasta eest
(Link)
:"''Madame''," ütles ta, "ma olen tõesti abee, kuid mitte omal soovil. Ma pole iial tundnud kutsumust kanda vaimulikurüüd. Minu [[sutaan]] käib kinni ainult ühe nööbiga ja ma olen iga hetk valmis uuesti musketäriks hakkama. Kuna ma ei teadnud, et mul on täna hommikul au näha Teie Majesteeti, ehtisin ma end nende riietega. Ent see ei takista mind sugugi olemast mees, kelle Teie Majesteet leiab olevat täiesti andunud enda teenimisele, mida iganes ta ka ei suvatseks käskida." (lk 406)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008
 
 
* Köster tuli. Nüüd sammus punapeaga mehike paljais sukis klassituppa, jäi vesiste silmadega köstri otsa vahtima ja sõnas läbi nutu:
:"Vahest viisid rotid ära. Rotid armastavad läikivaid asju. Meil viisid kapsaraua ära ja ei leidnudki üles."
* [[Oskar Luts]], "Kevade", peatükk IX. Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 33
 
 
* Kõik olid väga elevil ning rahutud, sest kuuldused [[koduvana]] [[tädi]]st ja tema iseloomust olid juba jõudnud levida üle kogu maa. Peale selle tekitas põhjendatult [[hirm]]u ka arvamus, et [[pleektatsu]]d laostavad riigi ja söövad nahka Üllatuste aia. Ometigi ei öelnud keegi selle kohta sõnakestki noorpaarile, kes vahetas rahuliku südamega isekeskis nööpe.
** [[Tove Jansson]], "Muumipapa memuaarid". Tõlkinud [[Vladimir Beekman]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 201
 
 
* Inimese mõtteviisi tuleb tagasi tuua mastaapsus nii [[aeg|ajas]] kui ka ruumis. Tuleb rohkem ette võtta asju, mille [[vili|viljad]] küpsevad alles tuhandete [[aasta]]te pärast. Selle taustal õitseb aimdus teadvuse nähtamatust niidistikust, [[universum]]i mõtlevast risoomist, mis ulatub läbi kõiksuse ja mille üks esinemisvorme on surelik inimene, tilluke ja vapper nagu püksinööp. (lk 66-67)
* [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets", Välgi metsad 2013
 
 
* [Murbles:] "Nojah, Felicity tüdis sellest, et teda nõelutud musliinkleitides ja puhastusest tulnud kinnastes seltskonnas ringi veeti — ja tal oli piisavalt iseloomu, et vihastada ema lõputute plaanide peale kosjasobitamise vallas. Üks kole, vanadusest nõder ning tõbedest ja liiderdamisest puretud vikont oleks hea meelega ilusa kaheksateistkümneaastase tütarlapse kõrval altari ette tudisenud ning ma pean kahetsustundega ütlema, et neiu isa ja ema tegid kõik, mis oli nende võimuses, et Felicity selle häbiväärse ettepaneku vaistu võtaks. Tegelikult kuulutati kihlus juba välja ning laulatuspäevgi oli kindlaks määratud, kui Felicity ühel hommikul perekonna ülimaks õuduseks rahulikult teatas, et ta oli enne hommikusööki kodust välja läinud ning äärmiselt sündsusetu rutu ja salatsemisega [[abiellumine|abiellunud]] kellegi keskealise mehega, kelle nimi oli Dormer ja kes oli väga aus, üpris jõukas ning, hirmus öelda — edukas [[vabrikant]]. Ja papjeemašeest või muust säärasest valmistatud ning patenditud purunematu kannaga nööbid kujutasidki endast jäledat tagapõhja, millega see põikpäine Victoria-aegne neiu oli end sidunud." (lk 15)
** [[Dorothy L. Sayers]], "Korralagedus Bellona klubis", tlk [[Krista Kaer]], 2013
 
==Luule==
40 984

muudatust