Anne Erm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
11. rida:
* [[Läänemeri|Läänemere]] kaldal asuvas Eesti NSV-s on loodud huvitav ja mit­mekesine muusikamaastik, mida Moskva kriitik [[Artjom Troitski]] nimetas levimuusika paljuliigiliseks [[looduskaitseala]]ks, kus võib kohata mõndagi haruldast liiki, mida mujal Nõukogude Liidus ei leidu. (lk 5)
* Mis on levimuusika arenemise suurimaks stiimuliks? Muidugi head levimistingimused, massikommunikatsioonikanalite sihi­päraselt planeeritud töö. (lk 5)
* Tänapäeva noored önon küllalt hästi informeeritud, nende muusikaline silmapiir võib olla väga lai. Nad teavad, milline on momendil maa­ilmas hea ning moodsa muusika mudel ja on virgad seda nõudma. Selge, et ajast ja arust solist või ansambel ei löö täna enam läbi. Aga muusika on siiski kõigi jaoks, vanade ja noorte jaoks. Siit saa­vad kosutust hingele ja vaimule koolilapsed ning pensionärid, töö­lised ning põllumehed. Neile on vaja anda valikuvõimalus. Kellele lööklaul, kellele folk, kellele džäss, kellele rokk... Meie muusikaolustikus peaks leiduma muu­sikat kõigiks hingeilmadeks. Ai­nult sel juhul tunneb inimene, et muusika on ta sõber, ta emotsioo­nide rikastaja. (lk 5)
* Kõige paremini suudab erinevate kuulajate maitset rahuldada [[raa­dio]]. (lk 5)
* Esialgu veel puudub meie vabariigis muusikute tegevust korraldav ühine organisatsioon, aga seda oleks ammugi vaja, sest kõik ei mahu [[filharmoonia]] hoole alla. "Hiina müüri" professionaalsete ja taidlusmuusikute vahel täna­päeval muidugi pole. Hindamise kriteeriumiks jääb ikka kvaliteet, ja kui see rahuldab, on uksed eetrisse ning kontsertlavale lahti mõlemale. (lk 6)