Lõpp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
20. rida:
* Sest ainult mõelda, et sinu ees on põhjatu [[kuristik]] ja sinu ümber [[tühjus]] — Karin tundis, nagu oleks see mõni kivikõva aine, mille peale ei hakka miski, sest ta on tulekindel ja purunematu — sinu ümber on tühjus, nagu elevandiluust müür, sile, läikiv ja libe, võid liuelda seda mööda niipalju kui süda kutsub, aga lõppu ei tule, lõpp läheks nagu aina kaugemale.
** [[A. H. Tammsaare]], "[[Tõde ja õigus]]" IV, 16. peatükk
* [Teele:] "Hea küll, olgu siis pealegi lõpp; aga teadke, et teie selles süüdlane olete, mitte mina."
27. rida ⟶ 28. rida:
:"Noh," vastab Raja peretütar rahulikult naeratades, "siis tänage [[õnn]]e, et mind enne täiesti tundma saite, kui hilja oleks olnud."
* [[Oskar Luts]], "[[Suvi (Luts)|Suvi]]", rmt: "Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 253
* Võõrustamiskommete kohaselt peab [[Odüsseus]] rääkima pea igas peatuspaigas oma [[lugu]], mille otsad narmendavad, kuna lool veel lõppu ei ole. Kuid Odüsseuse lugude ehedus ning [[täiuslikkus]] võlub kuulajaid; lummatud võõrustajad kammitsevad jutustajat, pikendades tema eksiilipõlve ning tõkestades tema koduteed. Sellise [[pagulane|pagulase]] puhul, kelle kojuminek on hiljaks jäänud või võimatuks osutunud, võivad jääda kõlama ka harunevad, lõputult hargnevad lood, milles kojuminek on üha kaugenev viirastus.
34. rida ⟶ 36. rida:
* Olen [[laps]]est peale kohutavalt palju [[lugemine|lugenud]] ja ilmselt on sellest midagi külge jäänud – samamoodi kui [[kakskeelsus|kakskeelsetele]] jääb külge mõlema vanema [[keel]]. Kui hakkad varakult lugema, kinnistub loo [[struktuur]], viis, kuidas rääkida, kus peab olema algus, lõpp ja keskpaik.
** [[Susan Luitsalu]], intervjuu: [[Pille-Riin Larm]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/vastused-koikidele-kusimustele/ "Vastused kõikidele küsimustele"] Sirp, 11.09.2020
* [[Tunnel]]i lõpus on [[algus]]. (lk 25)
** [[Keiti Vilms]], "@keitivilms", Tänapäev, 2017
* Agnes sulges silmad, surus käed rusikasse, avas suu ja hakkas [[karjumine|karjuma]]. See algas madalalt. Laest pudenes [[krohv]]itolmu. [[Kroonlühter|Kroonlühtri]] ripatsid helisesid tasakesi võbeldes.
:Siis [[heli]] tõusis, läbides kiirelt müstilise kõrguse, kus toimub neliteist võnget sekundis ja kus inimvaim hakkab end tundma väga ebamugavalt, mõeldes [[universum]]ist ja oma [[seedeelundkond|seedeelundite]] kohast selles. Kõikjal Ooperimajas põrusid väikesed esemed riiulitelt maha ja kukkusid põrandale kildudeks.
:[[Noot]] ronis kõrgemale, helises kellana, ronis veel. Orkestriaugus naksatasid kõik [[viiulikeel]]ed üksteise järel pooleks. Tooni veelgi tõustes hakkasid kristallripatsid kroonlühtri küljes värisema.
:[[Baar]]is andsid [[šampus]]ekorgid [[kogupauk|kogupaugu]]. [[Jää]] kõlises ja purunes oma ämbris kildudeks. Rida [[veiniklaas]]e lõi kooris kaasa, võbeles ääre ümbert ähmaseks ja lendas siis [[kild]]udeks nagu ohtlik ohakavill, millel on asjadest oma [[arvamus]].
:Kostis veidrate tagajärgedega [[harmoonia]]id ja [[kaja]]sid. [[Garderoob]]ides sulas üles [[grimm]] nr. 3. [[Peeglid]] mõranesid, täites [[balletikool]]i miljoni killustatud pildiga.
:[[Tolm]] tõusis, [[putukad]] langesid. Ooperimaja kivide sees lõid tillukesed [[kvarts]]iosakesed hetkeks tantsisklema...
:Valitses [[vaikus]], mida katkestas üksnes puhutine põnts või kiiks.
:Nanny naeratas.
:"Ah," ütles ta, "n ü ü d on see [[ooper]] lõppenud." (lk 278-279)
* [[Terry Pratchett]], "Maskeraad", tlk [[Triinu Pakk-Allmann]], 2005
==Film==
| |||