Nikita Hruštšov: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
20. rida:
* Hruštšov, ta on ju [[kingsepp]] teooria küsimustes, ta on ju [[marksism-leninism|marksismi-leninismi]] vastane, see on ju kommunistliku [[revolutsioon]]i vaenlane, varjatud ja kaval, väga looristatud... Ei, lollpea ta ei ole.
** [[Vjatšeslav Molotov]], 21.06.1972<ref>Феликс Чуев "Полудержавный властелин", 2000</ref>
* Miski temas oli väga inimlik ja isegi meeldiv. Näiteks kui ta ei oleks olnud sellise tohutu riigi ja võimsa partei juht, siis pudelikaaslasena oleks ta olnud vast lihtsalt suurepärane inimene. Aga vaat riigi peremehena oli ta vast liiga laia joonega. Nii võib ju lausa kogu Venemaa ära hävitada. Mingil hetkel ütlesid tal kõik pidurid üles, kõik otsustavalt. Selline vabadus tabas teda, selline mis tahes piinlikkustunde kadu, et see seisund muutus ilmselgelt ohtlikuks - ohtlikuks kogu inimkonna jaoks, ilmselt juba haiglaselt vaba oli Hruštšov.
** [[Mihhail Romm]] <ref>Ромм М.И. Как в кино. Устные рассказы. — Нижний Новгород: ДЕКОМ, 2003. — С. 214.</ref>
* Ka praegu on see väike juhtum minu jaoks kui selgitamatu mõistatus, peaaegu et ime. Ja ainus selgitus, mille võin anda, on Hruštšovi karakteri erakordsus. Ei saa eitada, et ta valdas purustavat tungi ja mehist järeleandmatut kangekaelsust. Tema võitlus [[Stalin]]iga on selle tõestus. Juba surnud ja paljastatud kõigi rahvaste juht avaldas meeleheitlikku vastupanu. Ta visati välja mausoleumist, kuid ta heitis end sinna uuesti. Teda üritati tappa vaikimisega, kuid Stalin tuletas endast meelde tuhandete oma pronks-, marmor-, kipskoopiatega, mis seisid riigi linnades ja külades, geograafiliste nimetustega, poolehoidjate metsistunud nurinaga. Hruštšov aga kihutas Stalini minema mausoleumist, juuris mööda riiki välja tema mälestussambad, kustutas tema nime geograafilistelt kaartidelt, ei kartnud poolehoidjate miljonilist nurinat. Katsuge eitada sellise inimese karakterit!
** Vladimir Tendrjakov<ref>"На блаженном острове коммунизма", 1960 ("Kommunismi õndsal saarel", kirjutis viibimisest loometegelaste suveresidentsis ja kohtumisest parteiliidritega)</ref>
* Pärast [[Beria]]t haaras Venemaal ohjad Nikita Hruštšov. Tema oli vaikne, rumal inimene. Ehtne [[talupoeg]]. Pidas [[Kreml]]is [[siga|sigu]] ja [[kits]]i, hoovi külvas aga lillede asemele [[mais]]i. Ja elas samuti talumehe kombel, käis paljajalu, nuuskas varrukasse ja võttis kõvasti viina. Riigiasjad Hruštšovi ei huvitanud, see-eest loomade eest hoolitses ta hästi. Ja ka inimestest meeldisid talle niisugused, kes mingi loomaga sarnanesid. Näiteks marssal [[Kliment Vorošilov|Vorošilov]] oli väga [[lehm]]a nägu. Hruštšovile oli ta kangesti sümpaatne.
:"Kliment Jefremovitš on nii tore inimene," kiitis ta ühtelugu. "Lausa vissi! Talle peaks kindlasti veel ühe aukirja või ordeni andma." (lk 90)
* Kui väljak oli puhtaks tehtud, ilmus nähtavale Hruštšov, lehm ohelikkupidi järel. Tulid ka Vorošilov ning teised ninamehed.
:"Tere, [[Käbin]]!" lausus Hruštšov. "Kes need head inimesed sul kaasas on? Üks on täpselt [[jänes]]e nägu."
:"See on [[Aleksei Müürissepp|Müürissepp]], [[raudteelane]]," seletas Käbin.
:"Raudteelane!" kohkus Hruštšov. "Oi, taevas! [[Raudtee]] mulle ei meeldi. Kord jäi mu siga [[rong]]i alla. Raudteed pole inimestele vaja. [[Inimene]] sõidab [[vanker|vankriga]] ehk [[regi|reega]]." (lk 101)
* Hruštšov hingas kergendatult.
:"Nüüd tuleb otsida presiidiumile uus [[esimees]]," teatas ta. "See peab olema soliidne inimene, soovitavalt härja nägu. [[Härg]] on vajalik loom. Kui hea on temaga künda!"
:Asutigi üle kogu Venemaa härja näoga inimest otsima. Ei leitud kedagi. Viimaks tõi üks [[pirukamüüja]] [[Suslov]]ile sõna, et kusagil [[Moldaavia]]s, kanajalgadega majakeses, elab mees, kes on härja nägu mis härja nägu.
:/---/
:Roniti [[helikopte]]risse ja lennati Moldaaviasse. Esimene asi, mida Hruštšov maandudes nägi, oli kanajalgadega onn, sellest tuli välja tugev noor mees härja näoga, Hruštšovile hakkas ta kohe meeldima.
:"Tere, hea inimene," ütles ta. "Kuidas su nimi on?"
:"[[Leonid Brežnev|Brežnev]] on mu nimi," vastas mees.
:"Miks su majal kana koivad all on?" päris Hruštšov.
:"Kes seda teab," vastas Brežnev arukalt. Hruštšov noogutas.
:"Sa paistad vahva sell olevat. Tahad, tule minu juurde tööle. Panen su presiidiumi esimeheks. Endine esimees, näe, punus [[kosmos]]esse. Tal, nurjatul, on nüüd seitse silma."
:"Vai nii!" imestas Brežnev.
:Nad võtsid Hruštšoviga kätest kinni ja läksid helikopterisse. (lk 107-108)
* [[Andrus Kivirähk]], "[[Ivan Orava mälestused]] ehk Minevik kui helesinised mäed", Tallinn: Varrak, 2008
==Viited==
| |||