Umbrohi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
46. rida:
* Ema rohis maja pikiseina äärset lillepeenart ja tulepall - mis ei liikunud mitte "välgukiirusel", vaid täiesti jälgitava tempoga - keeras täisnurka tehes ümber majanurga just sinnapoole, kus Minni [[pojeng]]ide ja [[floks]]ide vahele kummardus. Ma ei tea, kas ma karjatasin hoiatuseks, aga [[ema]] tõstis [[pea]], märkas otse talle lähenevat [[keravälk]]u, lasi sellel paremat [[jalg]]a kõrgele tõstes oma jalge vahelt läbi lennata ja kummardus uuesti umbrohtu kitkuma.
** [[Eeva Park]], "Minu kuninglikud kaelkirjakud". Tallinn: Hea Lugu, 2018, lk 60-61
* Tema keha oli jõuetu. Pea nii raske. [[Aju]] oli meeletu energiaõgard. Näiteks [[meritupp]], selgrootu mereloom, jättis selle lihtsalt maha kohe, kui sai täiskasvanuks ja muutus paikseks. Meduusidel ei olnud ka aju. Nemad said elus hästi hakkama närvivõrgustiku abil. See [[pea]]. Juba sündimisel oli see liiga suur. Inimest polnud just kerge sünnitada. See liiga suur aju. Teadmiste salvesti, ülisuur nagu jääaegse hiigelhirve [[sarv]]ed, [[mammut]]i võhad, mõõkhammastiigri kihvad. Kuri [[saatus]]. [[Umbtänav]]. Millalgi. Mis sellest kasu oli? See teadmiste hunnik. See, mida me ei teadnud, ja see, mida me veel ei teadnud, ja kõik see, mida me tulevikus võiksime teada saada. Korrapäratu umbrohi. Siin ei aidanud mingi [[täienduskoolitus]]. Miski ei aidanud järjele. Kõik muutus aina komplekssemaks ja keerulisemaks. (lk 135)
** [[Judith Schalansky]], "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, 2012
==Luule==
| |||