Käsk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
17. rida:
* 9. Sundus on [[halb]], ent pole mingit sundi sunni all elada.
** [[Epikuros]], "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
* [Vihalepp:] "Meie oleme [[jumal]]a [[sulased]], [[Kristus]]e [[sõjamehed]],“ seletas ta, "ja sõjamees peab oma ülema käsku karva pealt täitma. Karva pealt, kas kuulete! Aga kuidas võib keegi karva pealt oma isanda käsku täita, kui ta ise seda käsku karva pealt ei tunne."
* [[Anton Hansen Tammsaare]], "[[Tõde ja õigus]]", II kd, XXI ptk ([[:s:Tõde ja õigus II/XXI|täistekst Vikitekstides]])
* Vana [[despotism]]i käsk oli "Sina ei pea mitte". [[Totalitarism]]i käsk oli "Sa pead". Meie käsk on "''Ole''".
** [[George Orwell]], "[[1984]]"
* Diskreetselt edastatud kuninglik [[soov]] oli tegelikult käsuks ja Austen komponeeriski lakoonilise [[tiitelleht|tiitellehe]]: "Emma, pühendatud Tema loaga Tema Kuninglikule Kõrgusele Printsregendile". [[Kirjastaja]] John Murray arvates oli seda liiga vähe ja praegune [[pühendus]] ongi tema looming. Printsregent ise ei andnud mingil viisil märku, et ta pühendust oleks märganud, aga kolm kuud hiljem saabus kuninglikult raamatukoguhoidjalt [[tänukiri]] pühendusega koopia eest. (lk 544)
** [[Pilvi Rajamäe]], "Järelsõna", rmt: [[Jane Austen]], "[[Emma]]", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548
* Marie lapsed pidid olema hästi kasvatatud, väga arukad ja [[viisakus|üliviisakad]] ja nad ei unustanud kunagi öelda "Tere, proua," või "Tänan, härra!". Marie poleks sallinud [[ninakus]]t nende poolt. Ta oli kerge, ent valusa käega ja lapsed olid harjunud vastuvaidlematult tema käske täitma, teades, et kui [[nahatäis]] oli lubatud anda, siis kindlasti ka anti. Arvatavasti kujunes laste arusaamises midagi taolist, mis on omane treenitud koertele: nad täidavad käsku, teadmata, mis põhjusel on keelatud teha seda või teist, või vastupidi, miks peab tegema just seda. Miks ei tohtinud nad õiendada oma asju hurtsiku põrandale, miks oli neil keelatud torkida [[nõel]]tega väiksema venna kõhtu, miks pühade eel peab pesema nagu ja käsi, miks ühel ilusal päeval tuli minna just nimelt [[kool]]i, aga mitte kuhugi mujale, miks peab lahkuma [[kodu]]st, kui emale tulevad külla võõrad mehed, ehkki see, mida nad seal tegid, polnud mingi [[saladus]]. (lk 20-21)
** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962
==Allikata==
| |||