Reform: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
==Proosa==
* Võeti kasutusele ka mõningaid uuendusi: valgustati [[prožektor]]itega avara õue sügavuses asetsevat ajaloolist [[loss]]i, millega oldi niivõrd harjunud, et seda tavaliselt üldse ei märgatudki, aga [[valgusefekt]]ide abil üheks õhtuks balliülikonda riietatuna näis ta sepistatud raud[[võre]] taga kuidagi pühalik, suurepärane ja ligipääsmatu. Lossiõue [[sillutis]]e mosaiikkiviplaat oli selgesti nähtav, sügavad varjud ümardasid eesmisi [[torn]]e, ent taamal, õue sügavuses, [[helendus|helendas]] kivikaunistustega, kahe kolonnidereaga ja keskel asuva frontooniga [[telliskivi]]st peahoone. Kohalikud elanikud, [[suvitaja]]d ja [[turist]]id naaldusid vastu väravat ega pööranud pilku sellelt säravalt nägemuselt... Seejärel köitis nende tähelepanu [[lasketiir]], [[ball]] ja [[loosiratas|loosirattad]]. (lk 37-38)▼
* [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962▼
* [[Süsteem]]id ei karda mitte reformi (see on nende jälk ellujäämisstrateegia), vaid [[reformatsioon]]i – [[Martin Luther|inimest, kes naelutaks oma teesid kiriku uksele]], kuulutamaks uut maailmavaadet.
** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018
* Eesti ajaloo mastaapseimad [[reform]]id algatas ülemnõukogu ja taasvabanemise valitsus: riikluse reform Eesti Vabariigi taastamisena ''de facto'', omandireform, maareform, ettevõtlusreform, rahareform, kohtureform.
▲* Võeti kasutusele ka mõningaid uuendusi: valgustati [[prožektor]]itega avara õue sügavuses asetsevat ajaloolist [[loss]]i, millega oldi niivõrd harjunud, et seda tavaliselt üldse ei märgatudki, aga [[valgusefekt]]ide abil üheks õhtuks balliülikonda riietatuna näis ta sepistatud raud[[võre]] taga kuidagi pühalik, suurepärane ja ligipääsmatu. Lossiõue [[sillutis]]e mosaiikkiviplaat oli selgesti nähtav, sügavad varjud ümardasid eesmisi [[torn]]e, ent taamal, õue sügavuses, [[helendus|helendas]] kivikaunistustega, kahe kolonnidereaga ja keskel asuva frontooniga [[telliskivi]]st peahoone. Kohalikud elanikud, [[suvitaja]]d ja [[turist]]id naaldusid vastu väravat ega pööranud pilku sellelt säravalt nägemuselt... Seejärel köitis nende tähelepanu [[lasketiir]], [[ball]] ja [[loosiratas|loosirattad]]. (lk 37-38)
:Tollal reforme ei kardetud, neid kavandati ja neid tehti. Tollal oli kergem reforme mitte karta, kuna reformide tegemisele ei olnud alternatiive. Vaieldi reformide sisu üle, kuid mitte selle üle, kas neid teha või mitte. Poliitilist eliiti ei olnud veel sündinud, seega polnud olematul eliidil midagi kaotada. Kauguses terendavast mugavustsoonist ei osatud unistadagi.
▲* [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962
:Reformide edukuse mõõdupuuks on tasakaalupunkti leidmine erinevate ideede, põhimõtete, soovide ja võimaluste vahel. Konsensuslikku reformi ei eksisteeri. Aruteludest Kaido Kamaga meenub tema igati põhjendatud seisukoht: kui huvigruppide surve mõlemalt poolelt on enam-vähem võrdne, siis on see küllalt selge tunnusmärk sellest, et reform iseenesest on välja kukkunud õige.
* [I]ga väiksemagi muudatuse ristimisega reformiks devalveeritakse reformi mõistet sedavõrd, et seda sõna ei saa varsti enam tema õiges tähenduses kasutadagi. Võib lõpmatult vaielda selle üle, millised muudatused väärivad reformi mõiste kasutamist ja millised mitte.
* Reform ei ole eesmärk omaette, nagu ta ei ole ka asi iseeneses. Seetõttu ei ole tarvidust mingiks äraseletamatuks kriitikaks ainuüksi selle pärast, et reforme ei ole viimasel kahel kümnendil tehtud. Kriitika algusjoon on seal, kus reformide vajadus on ilmne, kuid nende tegemiseks puudub soov või julgus või mattuvad reformijutud kartuse alla kaotada oma koht mugavustsoonis.
** [[Jüri Raidla]], [https://www.err.ee/1608314090/juri-raidla-oigusega-oigusriigi-poole "Õigusega õigusriigi poole"], ERR, 22.08.2021
[[Kategooria:Teemad]]
| |||