Sünnitamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
23. rida:
* Kujutlen, mis möll kooliski lahti läheks, kui ma kirjutaksin äkki teemal "Kelleks ma tahan saada", et olen surmkindlalt otsustanud hakata [[ämmaemand]]aks või [[günekoloog]]iks või midagi sinna kanti. Igatahes on minu meelest jube põnev aidata pisikesi põnne siia maailma tulla. Aga vist veel vahvam oleks, kui mõnele moorile saaks selle lõbu hoopiski ära keelata. Minu meelest [[abort|aborditegemise]] vastu sõdida on äärmine totrus. Seda peaks ainult paljudel kordadel lihtsalt sundkorras tegema. (lk 56)
** [[Silvia Rannamaa]], "Kui lapsed mõtlema hakkavad", rmt: "Kui lapsed mõtlema hakkavad", 1971, lk 50-61
31. rida ⟶ 30. rida:
* Anna tegi silmad lahti ning nägi verest viirulist ja läikivat kätepaari. Nägu polnud näha. Kõrvus kajas läbilõikav [[kisa]]. Alguses arvas Anna, et ta on Utras ning Ronald aitab Josephil jälle siga tappa See oleks selgitanud verd, punaseid käsi ja kohutavat kiledat häält. Siis taipas ta, et tema ise kisendab.
:Keegi asetas kuiva käe tema laubale ja pomises sõnu, millest ta aru ei saanud. Ta nähvas mehele vastuseks mingi rõveduse.
:Valu ei läinud üle.
:''Selline tunne on surres.''
:Küllap rohu mõju hakkas lõppema, sest kui Anna jälle eredasse kunstlikku valgusse silmad avas, tabas teda selgusehoog.
:''Ei, selline tunne on sünnitades.'' (lk 9, romaani algus)
* [[Ann Cleeves]], "Punased luud", tlk [[Riina Jesmin]], 2018
[[Kategooria:Tegevused]]
| |||