Kuri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
4. rida:
* Kuri õilmitseb just kõige kindlama najal. Alati läheb ta välja suurte arvude, usaldusväärse graniidi, ideoloogilise [[puhtus]]e, väljaõpetatud sõjaväe ja korras arveraamatu peale. Tema sellekohast kalduvust võiks ehk seletada seesmise ebakindlusega, aga mis [[lohutus]]t sellestki, kui Kuri võidutseb.
** [[Jossif Brodski]]. Avakõne Williamsi kolledžis 1984. Tõlkinud [[Doris Kareva]]. Looming 1988 nr 10, lk 1376-1379
 
 
* "Seal all," ütles ta [Vetinari], "on [[inimene|inimesed]], kes järgnevad ükskõik millisele [[lohe]]le, kummardavad ükskõik millist [[jumal]]at, vaatavad mööda ükskõik kui suurest [[ülekohus|ülekohtust]]. Kõik see tuleb teatud üksluisest, igapäevasest halvast. Põhjuseks pole suurte patustajate tõeliselt kõrge, loominguline põlastusväärsus, vaid justkui masstoodanguna välja lastud hingepimedus. [[Patt]], milles, nagu võiks öelda, puudub igasugune algupära. Nad lepivad kurjaga mitte sellepärast, et nad oleksid poolt, vaid sellepärast, et nad pole vastu."
** [[Terry Pratchett]], "Vahid! Vahid!". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2002, lk 341
 
 
* Aga milles oli eesti rahvas õieti süüdi, et teda kisti ühel päeval koleda tagakiusamise alla? [---] Nagu viimsepäeva viha käis kurjus üle maa ja kohutas kangeks ja halvas tummaks mahajääjaid.
** [[Karl August Hindrey]], 1941. aasta juuniküüditamise kolmandal aastapäeval ilmunud artiklis "Valu ja viha", Eesti Sõna, 14. juuni 1944, nr 136, lk 1
 
 
* Kui tõesti oleksid ainult õelad inimesed, kes teevad kusagil õelaid musti tegusid, ning oleks ainult vaja nad meist, ülejäänutest, lahutada ja hävitada. Aga piir, mis lahutab head kurjast, läheb läbi igaühe südamest. Ja kes on valmis hävitama osakest omaenda südamest?
** [[Aleksandr Solženitsõn]], "[[Gulagi arhipelaag]]", Esimene osa – Vanglatööstus
 
 
* Me peame järjest pidama silmas õige ja väära proportsiooni küsimust. Selles on moraali tuum. Selles on [[eetika]] ja ebaeetika kaalukeel. Me peame alati küsima: kas [[Hea]], mida me taotleme, on küllalt suur, ja Halb, mille abil me seda taotleme, küllalt väike, et Hea, mida me taotleme, suudaks lahustada Halva, mida me kasutame, enese olematuks?
** [[Jaan Kross]], "[[Wikmani poisid]]"
 
 
* Neli jalga hea, kaks jalga halb!
** [[George Orwell]], "[[Loomade farm]]"
 
 
* "Miks inimesed küll nii tigedad on?" kurdab ämm silmi pühkides.
:Kodanik seletab ämmale, et see ei ole mitte tigedus, vaid [[klassiviha]]. Et seni elanud nad klassideta ühiskonnas nimega [[sotsialism]], kus kõik olid võrdselt vaesed. Aga nüüd ei ole enam sotsialism, vaid Eesti Vabariik, kus mehaanilisele võrdsustamisele on tehtud lõpp ja igaüks tohib olla vaene omal viisil. Vaeste vahel käivat koguni äge konkurentsivõitlus: kes on ikka see kõige vaesem? (lk 13)
** [[Astrid Reinla]], "Kodanik on kõiges süüdi", rmt: Astrid Reinla, "Kodanik on loll", 1994, lk 13–14
 
 
* Kaks päeva enne oma kolmeteistkümnendat [[sünnipäev]]a oli ta astunud Greyhoundi bussi ja sõitnud Battle Creekist [[California]]sse.
:Seal oli [[õudus]] teisenenud, kuid mitte lakanud. Ta oli lootnud Californias läbi lüüa. Kodus Battle Creekis oli ta kuulnud inimesi emale rääkivat, kui ilus Annie olevat ja et temast võiks ühel päeval ehk modell saada. Annie Beason suundus Californiasse, et saada [[filmitäht|filmitäheks]]. Kui lärmakas buss läbi maa müristas, oli Annie endale lavanime valinud — Angie Kellogg, firma järgi, kus [[isa]] töötas. Kui ta kuulsaks saab, pöördub ta koju tagasi ja hõõrub isale kõik tema punase, veresoontevõrgustikuga kaetud [[nina]] alla. Aga kui temaga midagi halba peaks juhtuma, ei saa ema tänu valenimele sellest kunagi teada.
:Loomulikult oligi juhtunud midagi halba; <!--//-->igatahes tunduvalt rohkem halba kui head. LA-s tegutses terve äriharu, mis napsas endale kõik tulevased filmitähed, mida nooremad, seda parem. Tänaval avastas ta, et pole üksi, et seal leidub väga palju tüdrukuid, kellele [[isaarmastus]] ja -kiindumus tähendasid üksnes jäiga liikme torget jalgade vahel keset ööd. Teadmine, et ta pole üksi, muutis ta olukorra veidi kergemaks, kuid mitte eriti. (lk 87-88)
* [[J. A. Jance]], "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994
 
==Vanasõnad==