Algus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
62. rida:
 
==Proosa==
 
* Wesipruul hakkas wärske jõuuga tööle; töö oleks kiiresti edenenud, kui ta mõne hää hakatuse oleks leidnud. Aga see oli tema õnnetus: hakatust ei olnud kusagilt leida. Liigutawaid jutulõppusid oli tal enam kui küllalt käepärast, näituseks: "Kolme nädali pärast oliwad Juhani ja Miina õnnelikud pulmad." — "Nõnda sai kurjategija oma teenitud palga kätte." — "Salomon sai kuulsaks ja rikkaks meheks, kuri Jaan aga käis tema ukse taga kerjamas." — "Kui nad weel surnud ei ole, siis elawad nad tänapäewani," jne. Kõik need jutulõpud oliwad Salomonist enesest wälja mõeldud, igapidi uued ja algupäralised, nagu lugeja isegi näeb. Aga hakatuste leidmises ei olnud Salomonil õnne. Hakatused oliwad tema kuulsuse takistajad.
* [[Eduard Bornhöhe]], [https://et.wikisource.org/wiki/Tallinna_narrid_ja_narrikesed/1 "Kuulsuse narrid"]
 
 
* "Ajal ei ole jaotusi, mis märgiks selle möödumist; kunagi ei kuuluta äikesetorm või trompetihüüded uue kuu või [[aasta]] algust. Isegi kui algab uus sajand, oleme ainult meie, surelikud, need, kes helistavad kelli ja paugutavad püstoleid."
69. rida ⟶ 73. rida:
* [Alain de Carnillac:] Ma mäletan su [[laul]]u — et [[needus]] viimaks lõpeb. See on ainus laul, mida ma ei usu. Needus ei lõpe kunagi, sest tal pole ka algust. Me kanname seda kaasas niikaua kui elame ja selle needuse all ägab kogu [[maailm]].
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1966, lk 225
 
* "Kui tahame leida [[tõde]], peame alustama tõest, muidu ehitame oma [[maja]] liivale. Sa tunned ise [[loogika]]t ja tead, et esimene eeldus peab vastama tõele, muidu läheme oma järeldustega rappa. Sa väidad siis, et sa ei tea, kes on su tõelised vanemad?"
:"Keegi ei tea päris kindlasti, kes on ta tõelised vanemad. Ta võib rääkida seda, mis ta on teistelt kuulnud, korrata seda, mis on kirja pandud. Minul ei ole sedagi tuge. Kõik, mis ma tean, olen teistelt kuulnud, ja see ei ole päris algus."
* Karl Ristikivi, "Nõiduse õpilane". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967, lk 10
 
* Kui ma olen läinud tagasi kaugele minevikku, siis ainult selleks, et otsida. Et ma vahest õnnekombel leiaksin sealt tee alguse ja seda teed käies võiksin paremini mõista, kus me praegu oleme."
** Karl Ristikivi, "Lohe hambad". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1970, lk 167
 
 
 
* ''Kust sai maailm alguse?'' seisis seal.
:Pole õrna aimugi, mõtles Sofie. Kas keegi üldse teab seda? Kuid küsimus paistis Sofiele olevat siiski õigustatud. Esimest korda elus mõtles ta, et on peaaegu võimatu elada maailmas, küsimata, kust see on alguse saanud.
* [[Jostein Gaarder]], "Sofie maailm". Tõlkinud Katrin Portnov, Henno Sonn ja Karel Zova. Tallinn: Koolibri 1996, lk 14
 
 
* [[Noorus|Noorest]] peast usutakse, et [[seks]] on [[usaldamine|usalduslikkuse]] kõrgpunkt. Hiljem avastatakse, et see on vaevu algus.
** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju". Tõlkinud Arvo Alas. Varrak 1997, lk 348
 
 
* Aga ükski elav hing ei tea, mida [Suur Torm] tähendab. Võib-olla täielikku [[vaikus]]t. Vaikust, mida kuulab [[Tuul]] üksinda. Nii nagu alguses. Mis polnud üldse ammu, sest [[Vilsandi|Lõpmatus]] on õieti verinoor. Muidugi: samas on ta arvamata vana. Tema luukont, see hall kalju, on tehtud sadade ja sadade miljonite aastate eest elanud kirjute [[korall]]ide ihust. See oli siis, kui ta asus tükk maad ekvaatorile lähemal ja tema kohal loksus soe madal meri. [---] Alles paari tuhande aasta eest pistis tema esimene kaljunukk oma nina merest välja. (lk 181)
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019
 
* [[Tunnel]]i [[lõpp|lõpus]] on algus. (lk 25)
* Lõpetasin [[ülikool]]i ''[[sperma|cum]]'' [[laup|laubal]]. (lk 70)
** [[Keiti Vilms]], "@keitivilms", Tänapäev, 2017
 
 
 
* Aga ükski elav hing ei tea, mida [Suur Torm] tähendab. Võib-olla täielikku [[vaikus]]t. Vaikust, mida kuulab [[Tuul]] üksinda. Nii nagu alguses. Mis polnud üldse ammu, sest [[Vilsandi|Lõpmatus]] on õieti verinoor. Muidugi: samas on ta arvamata vana. Tema luukont, see hall kalju, on tehtud sadade ja sadade miljonite aastate eest elanud kirjute [[korall]]ide ihust. See oli siis, kui ta asus tükk maad ekvaatorile lähemal ja tema kohal loksus soe madal meri. [---] Alles paari tuhande aasta eest pistis tema esimene kaljunukk oma nina merest välja. (lk 181)
** [[Tõnu Õnnepalu]], "Lõpmatus. (Esimene kevad)", Eesti Keele Sihtasutus, 2019