Eluvõõrus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' ==Proosa== * [A]rmusin põhjalikkusega, mida peaaegu iialgi ei õigusta objekt ise, vaid mida kutsub esile üksikute loomuste kirglik pillamisvajadus, mis ei e...'
 
5. rida:
:Sealjuures pole ma õppinud ei [[kaitsevärv]]i kasutama ega koorikut kasvatama ja mu ainuke võitlusdeviis on: kui, teised võitleksid ka minu eest ja jagaksid oma võidu magusaid vilju minuga! Kui nad seda teha ei taha, muutun kibedaks iseenda [[saamatus]]est ja [[abitus]]est. Heatahtlikud nimetavad niisugust olevust eluvõõraks [[unistaja]]ks. (lk 27-28)
* [[Silvia Rannamaa]], "Pahema jala päev", rmt: "Kui lapsed mõtlema hakkavad", 1971, lk 23-42
 
 
* Meie, tolle vana maailma elanikud, asusime tegelikult kaunis, hästi tempereeritud ja lillelõhnadega täidetud [[kasvuhoone]]s. Väljas sündis kohutavaid asju, ent meie märkasime neid vaid uduselt läbi väänkasvudesse uppunud [[aken]]de ning ei lasknud end seetõttu neist häirida. Kasvuhoone soodustas aga samuti mitme hea omaduse võrsumist: siirast armastust [[ilu]] vastu, tõelist [[kultuur]]i, [[enesevalitsus|enesevalitsemist]], mis kuulus lahutamatult heade kommete juurde, selle kõrval aga teatud eluvõõrust, [[abitus]]t praktilistes asjades, mis varjas end igasuguste "äriasjade" põlastamise mantli abil. Meie individuaalses kasvuhoones tundus üks klaasiruut [[vanaema]] targa käega puhtaks küüritud olevat ning sealtkaudu võisin vaadata välja [[tegelikkus]]esse. Juba lapsena silmasin seal probleemide [[probleem]]i, [[rikkus]]t ja [[viletsus]]t, ehk seda, mida tollal nimetati "vaesteks inimesteks". (lk 11)
** [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981
 
[[Kategooria:Psühholoogia]]