Silm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
64. rida:
* Korraga levis kole uudis nagu kulutuli. Sellel tüütul noorukil olid hallid silmad! Nüüd sirutasid ka kõige lorumad vedelvorstid kaela: uskumatu, aga tõsi mis tõsi. Kuidas võis nii hullusti juhtuda, et pealtnäha tavalisel tondinahal polnudki tavalisi pruune silmi! Siiani oli kõigil tondinahkadel kõlvanud nii taevavõlvi kui ka puude kaharaid kroone pruunide silmadega vaadata, nüüd suvatses üks nende hulgast teistsugune olla. Tondinahad muutusid üpris murelikuks — mis harjumuspärasest erineb, see äratab ju kahtlust. Polnud varem kuuldud tondinahku ohkamas — nüüd levis imelik kahin ja pahin nagu laine üle rohelise muru. (lk 8-9)
** [[Aimée Beekman]], "Tondinahad", 1977
 
 
* Silmad peaksid tegelikult olema kaunis indiferentne näoelement. Kõigil on silmad, suured niisked orbiidid, mis liiguvad silmakoopas ja millest paistab vaid väike pinnaosa. See pisaranäärmetest pidevalt niisutatav sarvkesta pind iseenesest ei tohiks väljendada mingeid tundeid, sest ainus muutus, mis tema välimuses saab toimuda, on pupilli ahenemine-laienemine pupillilaiendajalihase (''musculus dilatator pupillae'', mida vastasin anatoomiaeksamil) jõul, mis ei ole muuseas tahtlikult suunatav lihas, vaid oleneb üksnes vegetatiivsest närvisüsteemist. Samuti kui pisaranäärmete nõre küllus või vähesus, mis muudab sarvkesta pinna läikivamaks (säravamaks) või tuhmimaks.
** [[Emil Tode]], "Raadio". EKSA 2002, lk 144
 
 
* Silmad kõnelevad selles tükis kõigil osalistel, neis silmis on [[valu]]sädemed, neis on [[hirm]] ja väljapääsmatus. Ka [[üksindus]] – mis siis, et ollakse ontlikult ja pealtnäha koos. Kõik tegelased selles tükis on kindlalt [[ebakindlus|ebakindlad]]. Kas ainult näidendis, kas ainult tegelased…
79. rida ⟶ 81. rida:
* Edvardi silmad kiirgavad justkui seestpoolt ebamäärast agressiivset valgust, mis tekitab Jimis [[kaitsetus]]e tunde, nagu tungiks see röntgenikiirena tema [[nahk|nahast]] läbi ja valgustaks kõike, ka varjuna roiete taga rippuvat südant. (lk 27)
* [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017
 
 
* [[Tüdruk]]ud aga tõmbasid kõigi piiramisseisukorra reeglite kohaselt ringi koomale, jäid vait ja jälgisid mind. Sinised ja hallid silmad, sõstrasilmad, vahedad ja pilklikud silmad otsekui püüaksid tungida minu kaheksa-aastase [[hing]]e põhjani... Need pilgud torgivad, salvavad, sulavad kokku üheks kiirgavaks silmaks. Nemad, tüdrukud on ju oi kui [[vaprus|vaprad]], kui nende vastas seisab üksainus poiss!
** [[Saša Tšornõi]], [https://kultuur.err.ee/1608446741/aivar-kulli-ajalootund-sasa-tsornoi-joulujutt "Kõige hirmsam"], tlk [[Aivar Kull]], ERR, 25.12.2021 (esmatrükk: Põhjanael 12/1993)
 
==Luule==