Meelelahutus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
37. rida:
:Tunnistan, et pudrul olid tõesti tükid sees, kui ma selle kaussidesse välja kallasin. (lk 141-142)
* [[Emily Brontë]], "[[Vihurimäe]]", tlk Ester Jaigma, 1974
* Balti [[parun]]id jõid nagu nende alamadki, kuid alati vaid erilistel puhkudel — välja arvatud mõned tuntud [[joomar]]id, Kui perekond oli omavahel, oli paljudes mõisates vaid [[piim]] laual. ([[Vesi]] oli joogiks kõlbmatu.) Ent [[pidusöök]]ide ja jahi ajal oli enamik "kultuurikandjatest" täiesti purjus. Järgmisel päeval sarnanesid [[salong]]id lahinguväljaga. Mahagonist lauaplaatidesse olid sigarid põletanud suured augud, lõhkikäristatud sohvapadjad vedelesid kõikjal, põrand oli kilde täis. Mu [[klaver]] oli häälest ära, sest üks külaline oli terve pudeli veini klaverikeelte peale kallanud.
:Neis ringkondades, kus elasin varem, polnud iialgi juhtunud, et mehed oleksid end daamide juuresolekul purju joonud, äärmisel juhul läks mõni Ungari [[diplomaat]] sentimentaalseks ja hakkas kaunitaridega kurameerima või kuulutas nukralt, et keegi teda ei armasta.
:Siin aga olid mehed sageli maani täis ning nende ülimoraalsed naised ei näinud selles midagi imelikku. "Vaesed mehed, neil on majapidamisega nii palju muresid. Nad peavad vahel ka meelt lahutama." (lk 113)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981
==Välislingid==
| |||