Ootamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
14. rida:
* [Alain de Carnillac:] Ootaja ootab enamasti asjata. Tuleb ise otsida, et midagi [[Leidmine|leida]]. Ja võib-olla ei leia ka siis midagi. (
** Karl Ristikivi, "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, lk 225
23. rida ⟶ 22. rida:
* Paljud välismaalased töötasid ja elasid samade survete ja pingete all. Kannatasid samuti enese lõhestumist kahe purunenud maailma vahel. [[Lootus|Lootsid]] oma lastele, lootsid uuele sõjale, lootsid venelaste äkilisele meelemuutusele, töötasid, käisid koos ja ootasid. Aga kui kaua suudab üks inimene oodata? (lk 14)
* [[Elin Toona]], "Sipelgas sinise kausi all", 1991
32. rida ⟶ 30. rida:
* Muidugi, [[Linn]] on ammugi kirja pandud, pärast [[Baudelaire]]'i võib Linna kohta lisada veel ainult ääremärkusi või isegi ääremärkuste ääremärkusi, aga sellest ei ole midagi, sest teha tuleb seda, mida teha saab, enamat jumal ei ootagi – kui ta sedagi ootab: ootamine ja [[lootus|lootmine]] on rohkem inimeste asi, nagu [[paast]] ja [[palve]]dki.
** [[Vilja Kiisler]], [https://www.vikerkaar.ee/archives/24923 "Päevavarga palverännak"] Vikerkaar, 7/2019. Arvustus: [[Tõnu Õnnepalu]]. "Pariis. Kakskümmend viis aastat hiljem". Tallinn: EKSA, 2019.
* "Mida sa siin õieti teed?" küsib poiss.
:"Ootan [[sõber|sõpru]]."
:"Sõpru? Need on need nelinurksed pildid [[Facebook]]is või?"
:Ma noogutan. "Neid ma ootan." (lk 50)
* [[Anna Woltz]], "Sada tundi ööd", tlk Kristel Halman, 2018
==Luule==
| |||