Eestlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Eestlus''' on [[identiteet]] [[soomlus]]e ja [[lätlus]]e vahel, mis koosneb peamiselt [[kartul]]ist, [[räim]]est, [[segamets]]ast ja kujuteldavast [[töökus]]est. Eestluse kõrgeim punkt on [[Suur Munamägi]]. Väljaspool Eestit koosneb eestlus mustast leivast, süldist, heeringast ja laulukoorist ning on rangelt kohustuslik; kohustuse eirajad arvatakse eestlaste hulgast välja. Uuemal ajal peavad mõned allikad eestluse olulisteks koostisisadeks ka [[tõupuhtus|tõu]]- ja ideoloogilist puhtust ning [[nahavärv]]i (lähemalt artiklis [[Õige eestlane]]).
==Proosa==
35. rida ⟶ 36. rida:
* [Eesti Rahva Muuseumi tulevikust uues majas:] Eelkõige tuleb hoiduda [[ossifikatsioon]]ist (pärandi ja mäluga tegelejatel on alati see risk) ja esitada dünaamilise eestluse ideed (nii publikule mõeldud hariduslike ürituste kui ka spetsiaalsete väljapanekute kaudu). Kui kogude ja ka kunstiteoste kaudu kujundada eestlaseks olemist, siis ei tohi unustada küsimust, mida tähendab olla meelelaadilt [[eestlane]].
** [[Maria Mälksoo]], ''cit. via'': Fran Martínez, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/paradoksaalne-uus-algus/ "Paradoksaalne uus algus"], Sirp, 30.09.2016
48. rida:
* Siinse [[looduskaitse]] pioneerid olid hoopis [[baltisakslased]], kes asusid kaitsma [[kala]]sid, [[lind]]e ja [[rändrahn]]e. Eesti looduskaitse kujunes 1920.–1930. aastatel ja põimus identiteediloomega. Selle käigus valiti välja paigad, mis kehastasid noort [[rahvusriik]]i selle ühtsuses ja mitmekesisuses: [[pankrannik]], [[kuppelmaastik]], [[Setomaa]] jne. Looduse kõrval tõsteti esile ka moderniseeritud [[maastik]]ud: [[linn]]ad, kuurordid ja tööstus. Mets kui eestluse sümbol seostus muinaskultuuri ja [[maausk|maausulistega]] – hiiekultuse tähtsustamine ja rakendamine selliste mälestusmärkide juures nagu [[Sõjamäe hiis]] (Jüriöö park) ei olnud erandlik, vaid sarnased ideed levisid 1930ndatel mujalgi Euroopas.
** [[Linda Kaljundi]], [http://www.vikerkaar.ee/archives/25135 "Ökovisioonid: Eestlus – loodusrahvamüüt keskkonnakriisi ajastul"], Vikerkaar, september 2019
58. rida ⟶ 57. rida:
* Olgu selle definitsiooniga kuidas on, terve mõistuse – [[talupojatarkus|talupojatarkuse]] – [[apologeet|apologeetide]] arvates on erinevalt "nendest teistest" talupojatarkus meil kõigil olemas ja see teeb meid eriliseks: "[[Eesti]] suurim väärtus on [[Konservatiivsus|konservatiivne]] talupojatarkus." Just talupojatarkus on "üheks meie [[Väärtused|püsiväärtuseks]]". Talupojatarkusest on saanud üks eestluse [[narratiiv|narratiive]] ja seda on asunud konservatiivselt meelestatud [[Poliitik|poliitikud]] hoolega sisuga täitma. Millegipärast ei taheta küsida, kas vastandamine meie vs. nemad on põhjendatud ja kas just talupojatarkus on see, mis teeb meid eriliseks ja neist teistest paremaks.
** [[Ülo Niinemets]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/talupojatarkuse-jalgedel-i/ "Talupojatarkuse jälgedel"], Sirp, 30. oktoober 2020
70. rida ⟶ 68. rida:
[[Kategooria:Poliitika]]
[[Kategooria:Täiendamist vajavad artiklid]]
[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]]
| |||