Abielunaine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
10. rida:
:Niisugune oli üldine hoiak naise suhtes maal, kus vähem kui viieliikmelist perekonda nimetati "[[lastetus|lastetuks]]". Siin protestantlikul [[põhjamaa]]l põimusid kummalisel moel orientaalne ja balti maailmavaade. Abielus naine oli ainult [[ema]]. Ta ei tohtinud enam kanda heledaid riideid ega dekolteeritud [[kleit]]i, ta ei tohtinud kena välja näha, ta oli saavutanud [[eesmärk|eesmärgi]] — läinud mehele.
:"Miks sa [[must]]a ei kanna?" päris ämm, kui ilmusin ühes oma ilusamatest Pariisi kleitidest. "Sa oled ju abielunaine." (lk 87)
* [[Hermynia Zur Mühlen]], "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981
* Kõnnin segaselt nagu unes mööda maja. Vajun aeglaselt läbi selle luksusliku maja põranda, abielunaine, kelle keha on muutunud kergeks nagu kest, tühjaks nagu kest. Minu kehas on ainult tema enda elu. Sina ei äratanud minus mitte elu, vaid [[meeleheide]]t.
** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49
[[Kategooria:Perekond]]
| |||