Redaktsioon: 1. juuli 2022, kell 21:21 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 388 muudatust Uus lehekülg: ''''Maarja Pärtna''' (sündinud 2. juulil 1986) on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. ==Vivaarium== Maarja Pärtna, "Vivaarium". Elusamus 2019 <poem> jõgi, millesse tahtsin teist korda astuda, on kuivanud, ja mitte miski mida ma enda kohta teada saan ei too teda vanasse sängi voolama tagasi. </poem> * "ukselävi", lk 9 <poem> silma põhjas on kaev kaevu põhjas on linn linna keskel kaevuserval mina vaatan alla üle isetuse tühja silmaveere langemisi ütlen...'		Redaktsioon: 1. juuli 2022, kell 21:25 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 388 muudatust →‎Vivaarium Märgis: Täpsustuslehekülgede lingid Uuem muudatus →
14. rida: <poem> ~~silma~~[[silm]]a põhjas on [[kaev]] kaevu põhjas on [[linn]] linna keskel 23. rida: langemisi ütlen: see, millise [[nimi\|nime]] sa mulle annad sõltub eelkõige sellest, kelleks sa ise saada tahaksid. 33. rida: lasta aknakatted alla selleks, et end varjata, pimendada linn sulada videvikus ~~maastikku~~[[maastik]]ku maailma sulguvas ~~peopesas~~[[peopesa]]s. ülalt õhust rünnates võivad nad su pihuks ja põrmuks teha aga vähemalt jääb [[lootus]] et nad ei leia sind niisama lihtsalt üles. </poem> 46. rida: kitsas kõnniteepraos kurereha siniste õite vahel [[ämblikuvõrk\|ämblikuniidist]] maailmamudel - võtan ta pihkude varju et hoida ta ~~seadused~~[[seadus]]ed terved. roheline naine sõidab öösel metroos maa, kus ta sündis, neelab homme [[vesi]]. selles väikses rollis kannan oma rinnas tema ~~südant~~[[süda]]nt, mu paik on piir ja kõik mu varjualused on ainult ajutised. 62. rida: <poem> millest jutustab [[ajalugu]]? müüridest või nende ehitamisest ja langemisest, müüridest - ja ~~haudadest~~[[haud]]adest. mis on ju samuti teatavad müürid 74. rida: <poem> pööran pilgu [[aken\|akna]] poole jälgin ~~päikese~~[[päike]]se punast paisumist mõne miljardi aasta pärast saavad otsa nii [[kannatus]] kui kannatuse põhjus kui [[teadmine]] kannatuse lakkamisest kui teadmine kannatuse lakkamisele viivast teest. senikaua lihtsalt on maailm antud hoida ja valvata sealt, kuhu mu süda või [[sõna]] ulatub. </poem> * "lünk", lk 37 92. rida: <poem> kui vähe sõnu kahanevas ~~valguses~~[[valgus]]es kõige selle jaoks mis saabub teiselt poolt päevase maailma piire argist ja tuttavat ~~kogemust~~[[kogemus]]t - videvik, hämarus, [[pimedus]], [[öö]]. kuidas lausuda pilkaseid asju vibuna pingul [[pilk\|pilgu]] all kui silm enam ümbrust ei seleta? </poem> 107. rida: <poem> mõtte [[juur]] vivaariumis kompab ~~tuleviku~~[[tulevik]]u kuju ja avastab sealt omaenda võõra külje, läbipaistva ~~seina~~[[sein]]a taga esikloom ehitab ehitamata maailma sisse maailma 121. rida: <poem> peatada [[käsi]]. jätta murdmata [[ülane]] valgete õite ja [[angervaks]] magusa ~~lõhna~~[[lõhn]]a pärast. jätta elavale alles 142. rida: <poem> [[paju]] alandab ~~palavikku~~[[palavik]]ku ja vaigistab [[valu]]. kord juurdunud hoiab ta käeseljast kõvasti kinni 150. rida: kõik südame ~~kurbusest~~[[kurbus]]est kiduvad luhad </poem> * # jões käsi pestes näen, lk 55 156. rida: <poem> mu [[suu]] on täis magusaid sõnu. [[Emajõgi\|emajõe]] kaldal sirgub angervaks, mina lõikan teravate ~~kääridega~~[[käärid]]ega varre nabaväädi küljest valgete õite elava kobara, kõrge täheratta all 165. rida: </poem> * # mu suu on täis magusaid sõnu, lk 60 ==Välislingid==

Maarja Pärtna: erinevus redaktsioonide vahel