Pühapäev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
28. rida:
 
 
* Aga juba ülejärgmisel pühapäeval olid nad Maarja kirikus[[kirik]]us vana Willeroodi juures lugemas ja see [[laulatus|laulatas]] nad pärast oma veniva häälega ka paari. Mis ilutsemist selle lihtsa rahva juures on või olla saabki. Kumbki pole enam nii noor, et noorte naljatembud neile meeltmööda oleksid. Mõlemad terved inimesed, kummalgi ka niipalju kogutud, et saab väikselt elu alustada. Alustasidki. Esimesel pühapäeval seltsimajas sõid nad lõunaks [[kartul]]eid ja krõbedaks praetud [[sealiha]], hästi läbikasvanud viilukaid. "Näe," näitas mees näpuga läbi akna pedajale, "näe, kus [[orav]] jookseb." Ja sel ajal, kui naine vaatas oravat, tõstis mees kõige parema tüki naise taldrikule[[taldrik]]ule. Naine oravat ei näinud, aga seda parema lihatüki tõstmist ta nägi küll, ja see tegi tema meele nii naljakaks, et nutta ja naerda oleks tahtnud. (lk 14)
* "Siis ma teen [[laps|lastele]] kõik [[päev]]ad [[kool]]ist vabaks - peale pühapäeva, kui nad peavad kümme minutit olema koolis, kus nad võivad karjuda täpselt nii kõvasti, kui suudavad. Aga ei! Sellel päeval ei tohi nad üleüldsegi karjuda. Nad peavad istuma, jalad laual, ja igaüks peab terve kilo [[martsipan]]i ära sööma. Ja keegi ei tohi koju minna enne, kui martsipan on söödud."
** [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986
** [[Ole Lund Kirkegaard]], "Albert". Tõlkinud Lia Eller. Tiritamm, 1998, lk 45-46
 
 
* [Tarrou' päevikust:] "Küsimus: kuidas teha nii, et [[aeg]] kaotsi ei läheks? Vastus: tajuda seda kogu ta pikkuses. Mis viisil? Veeta päevi [[hambaarst]]i ooteruumis ebamugaval [[tool]]il; istuda pühapäeva pärastlõunal [[kodu]]s [[rõdu]]l; kuulata ettekandeid tundmatus [[keel]]es; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa ees piletisabas ja jätta siis etendusele[[etendus]]ele minemata, ja nii edasi ja nii edasi..."
** [[Albert Camus]], "[[Katk (Camus)|Katk]]", tlk [[Henno Rajandi]], 1989, lk 153
 
 
* "Mulle tuli just meelde, et täna on ju pühapäev," ütles Dickie. "Marge läks kirikusse. Tulge õige meile lõunale. Pühapäeviti on meil alati [[kana]]. Pühapäevakana on vana Ameerika komme, teate ju küll." (lk 42)
* Elas väike Jussike, kellele väga meeldis pühapäev. Kui tore oli hommikust õhtuni mängida ja hullata! [[Töö]]d teha aga ei olnud üldse tarvis. Jussike soovis, et alati oleks pühapäev. Ta otsustas minna pühapäevamaale ja paluda Pühapäeva, et see iga päev tema juures oleks. (lk 1)
** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007
* Pühapäevamaal oli väga [[ilus]] ja Pühapäev ise veel kõige ilusam. Aga siis nägi Jussike, et Pühapäev oli kõik teised päevad, kes Jussikesele juba tuttavad olid, külla palunud. Pühapäev kiitis kõiki hea töö eest ja ütles, et Pühapäevamaal on ainult nendel hea olla, kes tublid on olnud. Aga kõik päevad ütlesid, et nii tublid nad küll poleks olnud, kui Jussike neid igal pool poleks aidanud. Jussikesel oli kangesti hea meel. Ta lõi [[tants]]u koos teistega. Talle ei tulnud enam meeldegi paluda ainult Pühapäeva kogu aeg tema juures olla, sest nüüd olid ju kõik päevad tema [[sõbrad]]. (lk 20)
** [[Silvi Väljal]], "Jussikese seitse sõpra", 1999
 
 
* [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti [[maastik]]us — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja pidulikkuse — käes on pühapäev, mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks.
** [[Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017
 
 
* Tulnud [[põõsas]]test välja, läksid nad edasi, arutades omavahel, et ei oleks pidanud jalga panema uusi kingi[[king]]i, sest ilm oli palav ja [[tee]] tolmune paljudest [[jalakäija]]test, kes kõik liikusid ühes ja samas suunas — järve[[järv]]e äärde, jahedusse. Nad jõudsid järele tervele lastepesakonnale, kes meelega lohistasid jalgu[[jalg]]u järel, et rohkem [[tolm]]u üles keerutada. Laste rase ema lükkas tühja [[lapsevanker|lapsevankrit]] ja isa kandis süles täiest kõrist karjuvat väikest. See oli pühapäev. (lk 42)
** [[Elsa Triolet]], "Roosid järelmaksuga", tlk Immanuel Pau, 1962
 
 
* "Siis ma teen [[laps|lastele]] kõik [[päev]]ad [[kool]]ist vabaks - peale pühapäeva, kui nad peavad kümme minutit olema koolis, kus nad võivad karjuda täpselt nii kõvasti, kui suudavad. Aga ei! Sellel päeval ei tohi nad üleüldsegi karjuda. Nad peavad istuma, jalad laual, ja igaüks peab terve kilo [[martsipan]]i ära sööma. Ja keegi ei tohi koju minna enne, kui martsipan on söödud."
* Ema ei olnud mulle kunagi meestest rääkinud. Tema ja mu isa olid saatnud palju aastaid mööda tülitsedes ja teist sama palju teineteisega sõnagi vahetamata. Terved pühapäevad möödusid nõnda, et mõlemad istusid vaikides [[elutuba|elutoas]]. Pärast ema surma sõnatu elu üha süvenes. (lk 16)
** [[Ole Lund Kirkegaard]], "Albert". Tõlkinud Lia Eller. Tiritamm, 1998, lk 45-46
** [[Mercè Rodoreda]], "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, 2014
 
 
* Aga juba ülejärgmisel pühapäeval olid nad Maarja kirikus vana Willeroodi juures lugemas ja see [[laulatus|laulatas]] nad pärast oma veniva häälega ka paari. Mis ilutsemist selle lihtsa rahva juures on või olla saabki. Kumbki pole enam nii noor, et noorte naljatembud neile meeltmööda oleksid. Mõlemad terved inimesed, kummalgi ka niipalju kogutud, et saab väikselt elu alustada. Alustasidki. Esimesel pühapäeval seltsimajas sõid nad lõunaks [[kartul]]eid ja krõbedaks praetud [[sealiha]], hästi läbikasvanud viilukaid. "Näe," näitas mees näpuga läbi akna pedajale, "näe, kus [[orav]] jookseb." Ja sel ajal, kui naine vaatas oravat, tõstis mees kõige parema tüki naise taldrikule. Naine oravat ei näinud, aga seda parema lihatüki tõstmist ta nägi küll, ja see tegi tema meele nii naljakaks, et nutta ja naerda oleks tahtnud. (lk 14)
** [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986
 
* Elas väike Jussike, kellele väga meeldis pühapäev. Kui tore oli hommikust õhtuni mängida ja hullata! [[Töö]]d teha aga ei olnud üldse tarvis. Jussike soovis, et alati oleks pühapäev. Ta otsustas minna pühapäevamaale ja paluda Pühapäeva, et see iga päev tema juures oleks. (lk 1)
* Pühapäevamaal oli väga [[ilus]] ja Pühapäev ise veel kõige ilusam. Aga siis nägi Jussike, et Pühapäev oli kõik teised päevad, kes Jussikesele juba tuttavad olid, külla palunud. Pühapäev kiitis kõiki hea töö eest ja ütles, et Pühapäevamaal on ainult nendel hea olla, kes tublid on olnud. Aga kõik päevad ütlesid, et nii tublid nad küll poleks olnud, kui Jussike neid igal pool poleks aidanud. Jussikesel oli kangesti hea meel. Ta lõi [[tants]]u koos teistega. Talle ei tulnud enam meeldegi paluda ainult Pühapäeva kogu aeg tema juures olla, sest nüüd olid ju kõik päevad tema [[sõbrad]]. (lk 20)
** [[Silvi Väljal]], "Jussikese seitse sõpra", 1999
 
 
* "Mulle tuli just meelde, et täna on ju pühapäev," ütles Dickie. "Marge läks kirikusse. Tulge õige meile lõunale. Pühapäeviti on meil alati [[kana]]. Pühapäevakana on vana Ameerika komme, teate ju küll." (lk 42)
* Ema ei olnud mulle kunagi meestest rääkinud. Tema ja mu isa olid saatnud palju aastaid mööda tülitsedes ja teist sama palju teineteisega sõnagi vahetamata. Terved pühapäevad möödusid nõnda, et mõlemad istusid vaikides [[elutuba|elutoas]]. Pärast ema surma sõnatu elu üha süvenes. (lk 16)
** [[Patricia Highsmith]], "Andekas mr Ripley", tlk Karin Suursalu, 2007
** [[Mercè Rodoreda]], "Teemandi väljak", tlk Maria Kall, 2014, lk 16
 
 
* [Risku:] Pühapäeva peale kasvab esmaspäeva pikk vari. Püüan seda eirata, samamoodi, nagu ma püüan mööda vaadata [[sügis]]e esimestest sinkjatest toonidest, mis ilmuvad alati keset kõige palavamat [[august]]ikuu päeva.
** [[Pirkko Saisio]], "Kaini tütar", tlk Hille Lagerspetz, 2018, lk 18
 
 
 
* [[Kirikutorn]]id on ka minu jaoks midagi kõige olulisemat Eesti [[maastik]]us — nad annavad inimlikule elule mingi kohase mõõtme. [...] Kellade helin toob [[rahu]] ja pidulikkuse — käes on pühapäev, mida tuleb pühitseda, kas või flaneerides. Kirikutorn teeb väikesed maakohad vaimselt suureks, kõrgeks.
** [[Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017
 
==Vanasõnad==