Silm: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
109. rida:
* Edvardi silmad kiirgavad justkui seestpoolt ebamäärast agressiivset valgust, mis tekitab Jimis [[kaitsetus]]e tunde, nagu tungiks see röntgenikiirena tema [[nahk|nahast]] läbi ja valgustaks kõike, ka varjuna roiete taga rippuvat südant. (lk 27)
* [[Sara Stridsberg]], "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017
* Ning siis korraga nägi Sammalhabe silmi!
:Kaks salapärast silma hõõgusid ähvardavalt ja kurjalt, üsna siinsamas põõsaste varjus, otse laagriplatsi serval. Peale silmade ei näinud aga Sammalhabe midagi muud, sest see, kellele need silmad pidid kuuluma, jäi ise öises [[pimedus]]es nähtamatuks. Kahvatust [[kuuvalgus]]est oli liiga vähe, et tema piirjooni esile tuua.
:Jäine [[külmavärin]] jooksis mööda Sammalhabeme [[selgroog]]u ülevalt alla ning ta keha kattus silmapilkselt hirmuhigiga.
:"See on kindlasti mõni [[kiskja]]," mõtles Sammalhabe rabatult.
:"Võib-olla hakkab ta mulle juba kallale hüppama!"
:Ta vaatas [[auto]] poole. Auto oli praegu tema ainuke [[lootus]] — kui sinna ometi kuidagiviisi varjule pääseks! Aga autoni jäi oma paarkümmend mehesammu maad.
:Sammalhabe oli kuulnud, et kiskja pilgu all peab hoiduma järskudest liigutustest, muidu võib loom sind viivitamatult rünnata. Sellepärast keeras ta ennast väga-väga aeglaselt kõhuli ja hakkas väga-väga ettevaatlikult auto poole [[Roomamine|roomama]].
:"Kiskja lõugade vahel on arvatavasti üsna ebameeldiv hinge heita," mõtles ta sealjuures õnnetult. "Miks ei võinud küll saatus mu vähenõudlikku elukest veidigi viisakamalt lõpetada!"
:Pikkamisi ja hääletult nagu vari jätkas Sammalhabe roomamist. Salapärased silmad jäid nüüd ta selja taha ja see tegi [[Enesetunne|enesetunde]] veelgi ebamugavamaks.
:"Kindlasti tuleb kiskja mulle hiilides järele," arutas Sammalhabe edasi. "Mida ta ootab? Miks ta juba ükskord ei ründa? Varsti ei suuda ma seda olukorda enam taluda..."
:Sammalhabemel oli üsna tülikas roomata, sest ta pikk [[habe]] kippus vahetpidamata igale poole kinni jääma.<!--//-->
:"Kui alandav on oma elu viimaseid hetki roomates mööda saata," mõtles ta kibestunult. "[[Surm]]ale peaks vastu minema kindlal sammul ja püstipäi, mina aga rooman siin just nagu mõni ussike." (lk 38-39)
* [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984
==Luule==
| |||