Müüt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
7. rida:
** [[Epikuros]], "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
* Müüt on
** [[Tõnu Luik]], "Filosoofiast kõnelda", lk 129–130
* Müüt ei ole algselt ei [[sümbol]]istlik ega [[metafoor]]ne, müüdi tegevustik ei ole selles mõttes üldse retoorilist laadi. Müüt - see on identsuse ja samastumise loogika. /---/ Identsuse [[retoorika]] tuleb hästi ilmsiks näiteks [[rituaal]]setes [[tants]]udes - kui inimene asendas oma rüü [[karu]] omaga, ei sümboliseerinud ega mänginud muistne inimene karu, vaid muutus ise karuks. Sümbolism, nii nagu meie seda mõistame, oli arhailisele [[mõtlemine|mõtlemisele]] võõras. Olla kas inimene või karu, rohkem võimalusi maailmas ei olnud. Läks tõenäoliselt üsna palju [[aeg]]a, enne kui müüt lahjenes sedavõrd, et inimene võis end tunda ''nagu'' karu.
** [[Valdur Mikita]], "Metsik lingvistika", Grenader, 2008, lk 18
* Me kõik oleme kusagilt omandanud kahtlasevõitu [[mõte|mõtte]], et [[tõde]] on tähtsam kui müüt. Kuid oma sisimas me teame üsna kindlalt, et tegelikult on müüt palju tähtsam. Tõde teadmata suudab inimene kaunis hästi elada, ent kui temalt ära võtta müüt, siis ei ole [[elu]]l enam mingit mõtet.
** Valdur Mikita, "Lingvistiline mets". Välgi metsad, 2013, lk 100
* Müüdiloome on sotsiaalse konstruktivismi üks vorme, oluline identiteediloomet kujundav süsteem väikerahva jaoks. Meile kuulub õige mitu sotsiaalse konstruktivismi tippmarki ([[ärkamisaeg]], "[[Kalevipoeg]]", [[e-riik]] jne): uue maailma ehitamine võtab meil aega umbes paarkümmend aastat. Siis on uus rehemaja valmis ja rahvas võib sisse kolida.
32. rida ⟶ 36. rida:
* Näiteks väiksemad koloniaalriigid nagu [[Belgia]] või [[Holland]] suutsid väga pikka aega hoida elus müüti, et nende koloniaalvõim oli võrdlemisi leebe ja edumeelne, seega pole neil põhjust oma mineviku pärast muretseda. Uuemad uurimused on toonud päevavalgele palju jõhkrat teavet mõlema riigi kuritegudest oma kolooniates, rassilisest vägivallast, halastamatust ekspluateerimisest, paljudest hukkunutest jne. Nüüd on see erialane informatsioon jõudnud ühiskonda ja leidnud seal elavat vastukaja, mille tulemus on koloniaalmineviku ümberhindamine. Võitlus [[monument]]idega on kõigest üks selle ümberhindamise sümptom, mis on jõudnud kõige kiiremini rahvusvahelisse meediasse.
** [[Marek Tamm]], intervjuu: Indrek Tark, [https://epl.delfi.ee/artikkel/90327067/ajaloolane-marek-tamm-poliitikutele-polegi-vaja-monumente-pustitada? "Ajaloolane Marek Tamm: poliitikutele polegi vaja monumente püstitada"] EPL, 01.07.2020
* Sõnal "müüt" on topelttähendus; Buruma kasutatud variandis tähendab see ajalooliste [[fakt]]ide võltsimist, ajaloouurimine saab neid fakte kummutada; müüt on [[vale]] ja väära [[teadvus]]e manifestatsioon, mida dekonstrueerib [[lugu|loo]] [[tõde]], ning see pannakse tallele. Ent müüdi määratlemiseks on ka teisi võimalusi. See võib tähendada ka vormi, et [[ajalugu]] vaadatakse "[[identiteet|identiteedi]] silme läbi"; sellises variandis tähendab müüt omaenda loo afektiivset omaksvõttu. Selles tähenduses on müüt aluslugu, mis ei lahtu <!--//-->historiseerimisel, vaid on varustatud püsiva [[tähendus]]ega, mis hoiab [[ühiskond|ühiskonna]] [[möödanik]]ku [[olevik]]ulisena ja ammutab sellest [[tulevik]]u jaoks orienteerumisjõudu. Müüdiks ülendatud lugu on sotsiaalses [[tegelikkus]]es "selliselt kohal, et minevik ja olevik lähevad mingites kohtades ja määratlevates toimingutes teineteiseks üle." (lk 49-50)
** [[Aleida Assmann]], "Mineviku pikk vari. Mäletamiskultuur ja ajaloopoliitika", tlk Mari Tarvas, 2021
==Allikata==
| |||