Hobune: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
63. rida:
* Hobuse pea on piklik sellepärast, et ta [[pang]]est juua saaks. (lk 117)
** [[Asta Põldmäe]], "Gregeriiad", rmt: "Linnadealune muld", 1989
* Võib-olla loomade [[kaubandus]]est kui sellisest saame rääkida rohkem alles [[keskaeg|keskajast]]. Hobuseid kui väga olulist vara viidi siit mingil määral välja, sissetoomisest me väga ei tea. Vähemasti arheoloogilises materjalis meil tõendeid mõnda teist tüüpi hobustest ei ole kuni alles [[19. sajand]]ini. Seni olid meil siin kasutuses ikka väiksed praeguse eesti hobusega võrreldavad loomad.
* Samuti on meil kiviajal olnud [[hirv]]ed, aga nemadki kadusid hilisematel perioodidel ära. Praegused populatsioonid pärinevad [[uusaeg]]setest hirveparkidest. Metshobusedki ja tarvad kadusid kiviaja lõpuks. Järgmine hobune oli meil juba koduhobune ja seda alates pronksiajast.
* Eestis toodi meile üldjuhul sisse nii-öelda täiesti uusi [[tõug]]e, näiteks meriinolambaid Lääne-Euroopast, aga ka teisi loomi. Tihtipeale ei saanud nad kohe siin hakkama. Ei osatud veel tagada, et nad siin ellu jääksid.
:Seega võeti kohalik lammas, siga, kits, hobune või veis ja hakati neid uute sisse toodud tõugudega [[Ristamine|ristama]]. Taheti, et säiliks selle kohaliku looma [[vastupidavus]], kes on siinse eluga kohanenud, aga teda taheti parandada – natuke suuremaks, natuke tugevamaks ja et annaks natuke rohkem [[piim]]a.
:Meie praegustel tõugudel, näiteks [[Tori hobune|Tori hobusel]], keda aretati universaalseks tööhobuseks, on samamoodi kohalik eesti hobune sees. Kohalikkust on kindlasti hinnatud, aga tahetud parandada.
* Härjakultuuri puhul on meil öeldud, et Eesti ala oli üks piirkondadest, kus härjakultuur püsis kõige kauem. Veel 20. sajandi algul neid [[Saaremaa]]l kasutati. Härjakultuur oli [[traditsioon]]idega tugevalt seotud.
:Hobustega oli samamoodi. Neid kasutati tööks ja sõjas veel 20. sajandil. Loomulikult [[raudtee]] ja [[auto]]de tulles nende töö vähenes. Nüüdseks on hobuse [[roll]] aga väga tugevalt muutunud: ta on saanud pigem spordi-, meelelahutus- ja lemmikloomaks.
* Teisest küljest, mainisin küll hammasripatseid kiviaegsetes matustes, aga vahel on inimestele kaasa pandud ka terveid loomi. Näiteks [[Skandinaavia]]s ja [[Leedu]]s on inimestele kaasa pandud hobuseid ja koeri. Eestiski on matusepaikadest nende kahe looma skeletiosi leitud. Selliste juhtumite üle saab arutleda, milline maailmapilt seal taga oli. Kas inimene vajas hobust oma teispoolses elus tööloomana? Oli see [[staatus]]e [[sümbol]]? Või miskit muud?
* Mind huvitavad hobuse erinevad rollid: hobune toidulaual ehk lihaloomana, hobune tööloomana, hobune kaaslasena. Samuti huvitab mind hobune ja tema pidamine tänapäeval. Kuna olen suur [[põlistõug]]ude fänn, siis huvitavad mind küsimused, mis aitavad meil teada saada, kuidas oleme jõudnud tänapäevase [[maalammas|maalamba]] ja [[eesti hobune|eesti hobuseni]]. Ja loodetavasti saan neid teemasid edasi uurida, sest hulgaliselt materjali, uusi põnevaid [[metoodika]]id ja [[küsimus]]i jagub.
** [[Eve Rannamäe]], intervjuu: Airika Harrik, [https://novaator.err.ee/1608718597/zooarheoloog-koduloomad-eestiga-esimesel-katsel-ei-kohanenud "Zooarheoloog: koduloomad Eestiga esimesel katsel ei kohanenud"], ERR, 24.09.2022
==Luule==
| |||