Kirjutamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
12. rida:
==Proosa==
* Keel ja kiri on kaks erinevat märgisüsteemi; kirja olemasolu ainsaks põhjuseks on keele representeerimine; keeleteaduse objekt ei ole määratletud kui kirjutatud [[sõna]] ja kõneldud sõna kombinatsioon; vaid sõna moodustab keeleteaduse objekti. Kirjutatud sõna kujutab kõneldud sõna, kuid seguneb tollega nii lähedalt, et haarab endale lõpuks põhirolli; häälelise märgi representatsioonile antakse sama tähtis või veelgi tähtsam roll kui sellele häälelisele märgile enesele. See oleks sama hea kui arvata, et kellegi [välimuse] tundmaõppimiseks on parem vaadata tema fotot kui [[nägu]].
** [[Ferdinand de Saussure]], "Üldkeeleteaduse kursus", § 2. Tõlkinud Tiit Kuuskmäe. Varrak, 2017, lk 60
* Kirjutamine on algusest peale mõeldud selleks, et keelt [[inimene|inimese]] juurest ära viia, et teda maha jätta või üle anda, et keelt inimesest sõltumata [[minevik]]ust [[tulevik]]ku talletada.
* Kirjutamisest ei saa irrutada salvestamist, [[kiri]] on igal juhul konteiner, ükskõik siis, kas kaheks tunniks või aastatuhandeks, [[mari]], mida ei panda mitte suhu, vaid purki.
** [[Jaan Undusk]], "Maagiline müstiline keel". Virgela, 1998, lk 65-66
53. rida:
* Kirjutatud [[Sõna|sõnal]] on suur [[jõud]], isegi kui seda tegelikult ei ole, ja iseäranis suurem jõud siis, kui sellega sõidab kaasas vankritäis [[Kuld|kulda]].
** [[Indrek Hargla
* Kuidas uskuda neid, kes väidavad, et kirjutavad vaid endale? [[Sõna|Sõnadel]] on alati siht, need otsivad teise
** [[David Foenkinos
==Välislingid==
| |||