Sünnitus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
2. rida:
==Proosa==
* Terve kurva [[nädal]]a vaagisid vanemad võimalusi. Nad võisid viia tütre mandrile, sünnituse ära oodata ja [[laps]]e heidikute [[varjupaik]]a anda. Mõte ei meeldinud neile, ja kui nad olid Mary-Jacobine'iga kõnelnud, oli see neile veelgi vastumeelsem. Sellele rääkis häälekalt vastu kõik, mis oli nende südamele kallis: [[klooster]], vaimulikust vend ja [[abtiss]]ist õde, tavaväärikus.▼
:Muidugi jäi veel [[abielu]]. Nad hindasid abielu kõrgelt ja see oli ainus võimalik viis päästa [[kõlblus]]t, nii nagu nemad sellest aru said. Kas võiks tütre mehele sokutada? (lk 44)▼
* [[Robertson Davies]], "[[Mis on lihas ja luus]]". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999▼
* Seejuures avastasin ma, et üks [[kirp]] sünnitab teise. Sest kui ma silmitsesin nende rohkust ja kuidas nad ujuda oskasid, leidsin ma, et mingid pisikesed jalad ronisid kirbu tagaotsas, ja ma arvasin, et see on mõnd kummalist sorti. Lõpuks aga ma nägin, mis see on, ma võtsin kirbu oma näpule ja sellest tuli pisike olevus välja ja jättis maha sünnimärgi. Ta hakkas kohe hüppama, sellal kui ema veidike istus, enne kui toibus, ta ei suutnud esimene kord väga kaugele hüpata.
** [[Leonora Christina Ulfeldt]], "Memuaarid", tlk Eva Velsker, 2015, lk 158▼
* Suvi saabus ja koos suvega ka minu esimene laps — tütar Tanni. Sünnitus oli raske. Igatsesin ema järele. Ma polnud siiski päris üksi. Ämmaemand pr. Pielbusch oli truult minu juures, ta magas isegi meie kõrvaltoas. Lõpuks tuli vabastus ja ühel neljapäevasel päeval, 22. juuli keskpäeval sündis tütar, kellele nimeks minu ema soovil panime tema nime, Constance, Meile mõlemale meeldis see nimi juba oma tähenduse poolest. Väikese Tanni esimene eluavaldus oli kõva aevastus. Esimese lapse sünnitusel tunned eriti, et elad üle ime. Need olid minu ema sõnad ja nüüd sain ise selle ime osaliseks. Olin rõõmus ja õnnelik. (lk 37)▼
** [[Vera Poska-Grünthal]], "See oli Eestis: 1919-1944", Stockholm: Välis-Eesti ja EMP, 1975▼
▲* Seejuures avastasin ma, et üks [[kirp]] sünnitab teise. Sest kui ma silmitsesin nende rohkust ja kuidas nad ujuda oskasid, leidsin ma, et mingid pisikesed jalad ronisid kirbu tagaotsas, ja ma arvasin, et see on mõnd kummalist sorti. Lõpuks aga ma nägin, mis see on, ma võtsin kirbu oma näpule ja sellest tuli pisike olevus välja ja jättis maha sünnimärgi. Ta hakkas kohe hüppama, sellal kui ema veidike istus, enne kui toibus, ta ei suutnud esimene kord väga kaugele hüpata. (lk 158)
▲** [[Leonora Christina Ulfeldt]], "Memuaarid", tlk Eva Velsker, 2015
25. rida ⟶ 17. rida:
:"Kas käes?"
:"Poiss või laits?" kilkas Kitsel-Liis kuuri alt laaste korjates.
:"Ükskõik," hõiskas õnnis isa vastuseks. "Peaasi, et on laps ja elab."
* [[Leida Kibuvits]], "Soomustüdruk", 1986, lk 21-22
▲* Suvi saabus ja koos suvega ka minu esimene laps — tütar Tanni. Sünnitus oli raske. Igatsesin ema järele. Ma polnud siiski päris üksi. Ämmaemand pr. Pielbusch oli truult minu juures, ta magas isegi meie kõrvaltoas. Lõpuks tuli vabastus ja ühel neljapäevasel päeval, 22. juuli keskpäeval sündis tütar, kellele nimeks minu ema soovil panime tema nime, Constance, Meile mõlemale meeldis see nimi juba oma tähenduse poolest. Väikese Tanni esimene eluavaldus oli kõva aevastus. Esimese lapse sünnitusel tunned eriti, et elad üle ime. Need olid minu ema sõnad ja nüüd sain ise selle ime osaliseks. Olin rõõmus ja õnnelik.
* Jamesi [[Sünniaeg|sünniaeg]] oli [[planeerimine|planeeritud]], nagu oli planeeritud kõik Anna elus. Ta arvas, et [[kevad]] on lapse ilmaletoomiseks ideaalne aeg ning Whalsay on lapse kasvatamiseks imehea koht. Sünnitus oli olnud valusam ja verisem, kui ta oli ette kujutanud, kuid nüüd oli see möödas, ja polnud ühtki põhjust, miks nende pereelu poleks pidanud sujuma. (lk 18)▼
▲** [[Vera Poska-Grünthal]], "See oli Eestis: 1919-1944", Stockholm: Välis-Eesti ja EMP, 1975, lk 37
** [[Ann Cleeves]], "Punased luud", tlk [[Riina Jesmin]], 2018▼
* "Mina nägin ükskord ühte varssa, kes sündis," teatas Oskar. "Ta tuli teise hobuse seest välja."
:"Jäta jama!" hüüatas väike Virgilius. "Või teise hobuse seest välja!"
:"Jaa," kinnitas Oskar. "Hobune lihtsalt poetas ühe väikese hobuse enda seest välja ja siis oligi see sündinud."
:"Huvitav, kas meie ka kukkusime hobuse seest välja?" mõtiskles väike Virgilius.
:"Seda ma küll ei tea," vastas Oskar. "Sellest ei taha keegi mulle kunagi midagi rääkida."
* [[Ole Lund Kirkegaard]], "Väike Virgilius". Tõlkinud Aet Püssim. Tiritamm 1998, lk 28-29
▲* Terve kurva [[nädal]]a vaagisid vanemad võimalusi. Nad võisid viia tütre mandrile, sünnituse ära oodata ja [[laps]]e heidikute [[varjupaik]]a anda. Mõte ei meeldinud neile, ja kui nad olid Mary-Jacobine'iga kõnelnud, oli see neile veelgi vastumeelsem. Sellele rääkis häälekalt vastu kõik, mis oli nende südamele kallis: [[klooster]], vaimulikust vend ja [[abtiss]]ist õde, tavaväärikus.
▲:Muidugi jäi veel [[abielu]]. Nad hindasid abielu kõrgelt ja see oli ainus võimalik viis päästa [[kõlblus]]t, nii nagu nemad sellest aru said. Kas võiks tütre mehele sokutada?
▲* [[Robertson Davies]], "[[Mis on lihas ja luus]]". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999, lk 44
* Kuna [[arst]]e on õpetatud ravima [[trauma]]sid ja [[haigus]]i, kalduvad nad nägema [[valu]] kui probleemi, mis tuleb likvideerida, ja tuimastusest keeldumist kui [[masohhism]]i. Aga inimestel esineb ka muid valusid peale patoloogiliste. Tipule läheneva mägironija kõrvetus [[kops]]udes. Äsja ''tour en l'air''i sooritanud balletitantsija tulitavad nelipealihased. Isegi võidukas tuige [[kirjanik]]u turjal abaluude vahel, kui ta viimase lõigu lõpetab, tõusva [[päike]]se esimesed kiired aknalauda kuldamas. Rohkem kui üks loomuliku [[sünnitus]]e pooldaja on tähelepanu juhtinud sellele, et kui tuhusid ja väljutust võetaks vähem kui meditsiinilist ja rohkem kui [[olümpiamängud]]e mõõtu [[sündmus]]t, oleks nimetatud erinevus ilmne. Lõppude lõpuks, kes siis hakkaks maratonijooksjat viimasel etapil süstlatäie tuimastiga kosutama?
** [[Sandra Steingraber]], "Mina olen ookean". Tõlkinud Ursula Erik. Petrone Print, 2009, lk 155
36. rida ⟶ 45. rida:
:Ta arvas, et sureb.
:See oli küll ainus kord, kui ta tõesti nii mõtles. Ja samas, et see pole võimalik.
:Aga selles valus oli ka midagi ilusat ja tagantjärele mäletas ta õigupoolest vaid seda osa. Ebamäärane võimas lainetus alakehas ja soe voog, mille peale [[jalad]] tõmbusid iseenesest kõverasse ja [[puusad]] hakkasid õõtsuma; midagi sellist võis ta nüüd taga igatseda, et üks jõud, mis on suurem kui ta ise, kannaks ta minema. Ta tahtis olla jääkristall tormis, [[mull]] järve jääst vabal hallil veepinnal.
* [[Karolina Ramqvist]], "Valge linn", tlk Maarja Aaloe, 2015, lk 27
▲* Jamesi [[Sünniaeg|sünniaeg]] oli [[planeerimine|planeeritud]], nagu oli planeeritud kõik Anna elus. Ta arvas, et [[kevad]] on lapse ilmaletoomiseks ideaalne aeg ning Whalsay on lapse kasvatamiseks imehea koht. Sünnitus oli olnud valusam ja verisem, kui ta oli ette kujutanud, kuid nüüd oli see möödas, ja polnud ühtki põhjust, miks nende pereelu poleks pidanud sujuma.
▲** [[Ann Cleeves]], "Punased luud", tlk [[Riina Jesmin]], 2018, lk 18
==Välislingid==
| |||