Helena Anhava: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisi|Helena Anhava (vasakul) ja Tuomas Anhava (paremal), 1958. '''Helena Anhava''' (24. oktoober 1925, Helsinki – 24. november 2018, Helsinki) oli Soome kirjanik, tõlkija, luuletaja ja näitekirjanik. =="Ütlen siiski"== Helena Anhava, "Ütlen siiski", tlk Tiiu Kokla, 2000. <poem> Harakkuljus õitseb kui roosatav vaip, mina ootan surmasõnumit. ... <!--Olen värvinud ära põranda, niitnud muru, nüüd külvan lupiine,...' |
Resümee puudub |
||
19. rida:
ja "krusskiharad",
ta ei [[Hääldus|häälda]] enam nagu [[prantslane]],
vaid nii, nagu meie
-->Öösiti ei saa und.
[[Öökull]] põrnitab vastu õuepuu lehist, silmad pärani lahti,
32. rida:
jalad töllis ja tiivad tontlikult õieli,
kriiskas ta akna all.<!--7//9-->
...
Ärkasin linnu häälitsuse peale,
see kostis taas akna tagant puust.
50. rida ⟶ 51. rida:
Ei jää üle muud, kui murda käsi ja palvetada selle
miski poole,
mis on armutum kui [[inimene]].<!--9//10--><!--
Et pikendada [[patsient|patsiendi]] iga vaksavõrra.
Aga kui saabub hetk, mil vale paljastub valeks.
Meenub sugulane, kellele öeldi:
60. rida ⟶ 61. rida:
Nii raske oli üksinda ära minna,
jaama jõudes ma naersin, et ei paistaks, kui raske.
Ennäe,
sobivat sõna,
tsükloidse, skisofreense kurbuse jaoks, kõnekat ja tummaks jäävat.
66. rida ⟶ 67. rida:
ei ka tunne.
<!--
Siin saavad meeled [[rahu]].
[[Järv]],
tüün, sinihall,
hea inimese [[pilk]].-->
</poem>
* "*Harakkuljus õitseb kui roosatav vaip...", lk 7-11
77. rida ⟶ 78. rida:
Mäe pääl oli vanasti väike hall [[hütt]],
selle aknal aina Manta nägu
valvamas
Ei ole sääl enam elanikke ega ole ka hütti.
Üksnes kestva järelpildi ees õitseb iga [[suvi]]
[[tuliliilia]], keisrikrooniks kutsutud.
| |||
