Kahju, et ükski antropoloog ega etnograaf ei taibanud uurida väliseestlaste ühiskonda, kui see oli veel täies purjes ja elujõus, viie-kuue-seitsmekümnendatel. Selle uskumusi, tabusid, keelt, materiaalset kultuuri, tavasid. See oleks pidanud olema mõni välismaa teadlane, kindlasti mitte eestlane, ta oleks pidanud ära õppima eesti keele ja elama oma uuritavate keskel. Abielluma väliseestlasega. Ja kõik see aeg salaja spioneerima. Sest mis see antropoloogia ja etnograafia muud on kui salakuulamine. Inimesed ei taha oma elamise tõde tegelikult kellelegi avaldada. Nad ei taha, et see kirja pandaks ja üles võetaks. Tahavad siis, kui see on juba minevik. Sest siis on lihtne seda võltsida ja ilustada. Antropoloogid ja etnograafid jäävad kas alati hiljaks või jõuavad viimasel minutil. (lk 230-231)
Tõnu Õnnepalu, "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA 2019
