Antropoloogia
Antropoloogia ehk mugu-uuringud on teadus, mis uurib inimloomade käitumist ja muud taolist. Uusladinakeelne anthropologia on tuletatud kreeka sõnadest ánthrōpos (ἄνθρωπος, "inimene") ja lógos (λόγος, mis tähendab tervet hulka asju, siin ilmselt mõeldud: "uurimine, tundmaõppimine").
Proosa
muuda- Mõne autori arvates jaotus antropoloogia juba varakult prestiižseks akadeemiliseks ja madala staatusega praktiliseks rakendusantropoloogiaks, mida omakorda läbis soolise ja akadeemilise ebavõrdsuse dimensioon, kus naiste ja noorte kolleegide kanda jäi uurimuste rakenduslik pool, samal ajal kui auväärsed (meessoost) tipud riisusid teoreetilise koore. (lk 30)
- Välitöö on oma ühelt poolt üksildases, teisalt pealetükkivas ning mingil määral antropoloogi külaelu huviobjektiks muutvas olemuses kaunis kurnav. Iseenese muutumine uurimisvahendiks on nii füüsiline kui ka vaimne katsumus. (lk 63)
- Teha välitööd tähendab teatud määral enda kui isiksuse allasurumist, oma arvamuse vaka all hoidmist, oma hoiakute ja suhtumise vahetpidamatut analüüsi ja mõtestamist. Kuni antropoloogiline korsett ümber uurija on tugev ja meetodite tehnilised küljed uudsed, jaksab uurija igale uuele päevale vastu minna, pastakas püsti peos ja huvitatud nägu ees. Kui aga meetod on igapäevasest kasutusest juba nii kulunud ja tuttav, et see enam vähimatki elevust ei tekita ja antropoloogiks olemine pisut rõhuvaks ja vaevaliseks muutub, kujuneb mingi osa uuritavatega suhtlemisest ilmselt antropoloogiaväliseks, normaalseks inimsuhtluseks, kus kõike enam tähele panna ei jaksa. (lk 64)
- Aet Annist, "Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas. Arenguantropoloogiline uurimus". Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, sari: Acta Universitatis Tallinnensis, 2011
- Kahju, et ükski antropoloog ega etnograaf ei taibanud uurida väliseestlaste ühiskonda, kui see oli veel täies purjes ja elujõus, viie-kuue-seitsmekümnendatel. Selle uskumusi, tabusid, keelt, materiaalset kultuuri, tavasid. See oleks pidanud olema mõni välismaa teadlane, kindlasti mitte eestlane, ta oleks pidanud ära õppima eesti keele ja elama oma uuritavate keskel. Abielluma väliseestlasega. Ja kõik see aeg salaja spioneerima. Sest mis see antropoloogia ja etnograafia muud on kui salakuulamine. Inimesed ei taha oma elamise tõde tegelikult kellelegi avaldada. Nad ei taha, et see kirja pandaks ja üles võetaks. Tahavad siis, kui see on juba minevik. Sest siis on lihtne seda võltsida ja ilustada. Antropoloogid ja etnograafid jäävad kas alati hiljaks või jõuavad viimasel minutil. (lk 230-231)
- Tõnu Õnnepalu, "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". Tallinn: EKSA, 2019