Gaasijuhe
Proosa
muuda- Harry istus ühe pingirea otsas ning kuulas nutikat noort Yellowknife'i arsti, kes hoiatas järgmise lõunast tuleva ja põhjalat ähvardava mõju eest. Vaadake Alaskat, seletas arst, kus Alyeska gaasijuhe rajati pärast maaomandilepingu sõlmimist põliselanikega, ning isegi sellest hoolimata on sellel olnud hukatuslik tagajärg, mis avaldub enesetappude, lahutuste, alkoholismi, vaimuhaiguste ja vägivallategude arvu kasvus: see on nagu õuduslugu, aga viimane peatükk on meil veel kuulmata. Kuid siinsetel põliselanikel pole isegi maaomandilepet. Mis hakkab seega siin toimuma? Kolm talve saavad mõned põliselanikest tööd tänu suurele töökäte nõudlusele gaasijuhtme rajamisel ning nad hakkavad kõrget töötasu saama. Kuid mis saab edasi? Nad valguvad lõunasse, lootes seal samasugust palka saada, kuid täiendavad Vancouveri, Winnipegi või Toronto töötute ja abivajajate ridu, ning põhjala jääb ilma oma parimatest noortest meestest täpselt siis, kui dened on hakanud enesemääramisõigust taotlema. Valged juhutöölised, kellel on palju raha, alkoholi laialt käes ning kes ei mõtle oma teo tagajärgede peale, võrgutavad põliselanikest noori naisi ja kasutavad neid seksuaalselt ära. "Kes kõik selle kinni maksab?" küsis arst. "Kas gaasijuhtmekompanii? Või naftakompanii? Või Kanada rahvas? Need inimesed võivad küll dollareid maksta, aga me teame juba, kes inimeste kannatused kinni maksab." (lk 139)
- Selleks ajaks oli kohale ilmunud ka Teresa Lafferty, kes seisis tagaseinas ning kuulas huviga, mida neil linnainimestel oli öelda. Ise kavatses ta sõna võtta alles siis, kui Berger järgmisel suvel küsitlusega tema kodulinna Fort Raesse jõuab. Ta tahtis, et ta sugulased, eriti vanaema, kuuleksid teda, kui ta oma hääle nende arvamustele liidab; tahtis, et nad sel tähtsal päeval kõik koos oleksid. Siis teataks ta, et gaasijuhtme kompanii küsib tohutu palju, inimesed aga ei küsi peaaegu mitte midagi. Eelnevalt maaomandilepingut tahta polnud just palju. Kui gaasijuhe lõhkeks, mis saaks siis nende traditsioonilistest jahimaadest, loomadest ja kogu toidust, millest nad sõltusid? Minu rahval pole üldse raha, ütleks ta kohtunikule, ning ma ei usu, et raha teenimine neid huvitaks. Ainsad, kes gaasijuhtmest kasu saavad, on suured naftakompaniid, Kanada lõunaosa ja Ühendriigid. Mul on hirm selle gaasijuhtme ees, teataks ta kohtunikule. Ma kardan eakate pärast, kõigi oma sugulaste pärast, nende traditsioonilise elulaadi ja maa enda pärast. (lk 141)
- Elizabeth Hay, "Hilised õhtud eetris", tlk Urve Hanko, 2009