Ganseyl oli raamatust välja rebitud Virginiakaart ja üle terve kaardi jooksis tume jõujoone kujutis. Sarnaselt jõujoonte innukate otsijatega Suurbritannias määrasid ka Ameerika jõujoonte otsijad kindlaks peamised pühapaigad ja tõmbasid nende vahele jooni seni, kuni jõujoone kaar selgelt välja joonistus. Tundus, et kogu töö oli nende eest juba ära tehtud.
Ainult et nende kaartide koostajad ei olnud kunagi mõelnud, et neid hakatakse kasutama nagu maanteede atlast: selleks olid jooned liiga umbkaudsed. Ühe kaardi peal olid võimalike viitadena kirjas lihtsalt New York, Washington ja Pilot Mountain Põhja-Carolinas. Kõik need punktid olid kilomeetrite laiused ja isegi kõige peenem kaardile tõmmatud kriips ei olnud tegelikkuses kitsam kui kilomeeter — isegi kõrvaldamismeetodit kasutades jäi neil siiski alles tuhandeid ruutkilomeetreid, kus jõujooned olla võisid. (lk 72)
