Jood

Proosa

• Konsiilium leiab ühiselt, et mädavillid tuleb purustada ja joodiga üle valada. Mina olen selleks ajaks neid juba alkoholis leotanud, aga see pidavat asja hullemaks tegema.

Varsti avastan, et ka teise jala väikese varba otsas on samasugused mädavillid. Ja ma olen veendunud, et midagi nii rõvedat pole minuga kunagi juhtunud. Kokku loetlen oma jalgadelt kümme villi. Ehk villide lainel muutusteta. (lk 159)

• Mu kõrval istuv inglane tunneb end vabalt ja uurib:

"Kas ma võin palun su villid korda teha?"

Uurin, kas tegemist on arsti või veidrikuga, kuid selgub, et ta pole kumbki.

"Ma ei saa nii hirmsaid jalgu enam kauem vaadata," avaldab tema.

Mul on need villid juba nii kaua olnud, et hakkan ära harjuma. Aga kui inimesele valmistab rõõmu võõraste villide eest hoolitsemine, siis ma ei saa tema rõõmu ära võtta.

Poiss laenab kamba pealt kokku nõela, desinfitseerimisvahendi ja joodi ning asub protseduuri kallale otse laua ääres. Inimesed on ikka veidrad. Aga hea, kui nad on julged. (lk 229)

• Kertu Jukkum, "Ma naeran, et ma nutan", 2020

Luule

muudkui joodi pruuni joodi
praetud tinti tinti kastes
prilliklaase kokku löödi
lastes elada end lastes

• Juhan Viiding, "Kunstniku kool", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 254