Kõverpeegel

Proosa

Kunst on tegelikkuse kõverpeegel.
- Arvo Valton, "Tagasi tulevikku", 1985, lk 68

Vaene vana Vimes, siin rentslis. Aga just siit oli ta ju alustanud. Vaene vana Vimes, vesi rinnaturvise alt sisse sorisemas. Vaene vana Vimes vaatamas, kuidas rentslilöga mööda venib. Tõenäoliselt avaneb isegi vanale vaesele Gaskinile praegu parem vaade, mõtles ta.

Vaatame’s... pärast matust oli ta läinud ja ennast täis joonud. Ei, mitte täis, selle jaoks oli mingi teine sõna, lõppes "em"-iga. Täiemaks veel kui täis, nii see oligi. Sest kogu maailm oli väändunud ja vale nagu kõverpeeglis, fookusesse läks see ainult läbi pudelipõhja vaadates.

Terry Pratchett, "Vahid! Vahid!", tlk Allan Eichenbaum, 2002, lk 25

Luule

Kolm üheksavägist. Kokku kakskümmend seitse
väge! Päike lõõmab. Ilmajaamal on õigus:
ju varasel tunnil algab päevane leitse!
Aja kõverpeegel vilkab tänavapõigus.

Mats Traat, "Avita, üheksavägine!" kogus "Vastuseta" (1991), lk 36