Karl Ast

Eesti kirjanik

Karl Ast (kirjanikunimi Karl Rumor; 19. veebruar 1886 Orava vald, Võrumaa – 9. juuli 1971 New York) oli Eesti kirjanik ja poliitik, aastatel 1924–1925 portfellita minister.

KõnedRedigeeri

  • Kommunistlik maailm viibis neil nädalail tavalisest intensiivsemas palavikus. Oma kuritegevuse neljakümnendat lähteaastat kuulutati maailmale isegi väljaspool õhuruumi. Vaba Euroopa Ühing Brasiilias. millise organisatsiooni esindajana ma siin kõnelen, avaldas Kremli türannide lärmikate pidustuste järelkajana sõnaka deklaratsiooni. Selles konstateeritakse, et bolshevikkude võimuhaarang 7. novembril 1917. a. polnud mingisugune massidest kantud revolutsioon, vaid konspiraatorite kontrrevolutsiooniline vastulöök. Nad püstitasid demokraatliku rahvarevolutsiooni toimumislavale oma verise diktatuuri ja terrori lipu.
Olles Lenini ja Trotski löögirühmade jõul pagendanud sõjaraskustes laostunud armeede korralageduses sipleva Venemaa Ajutise Valitsuse, osutus bolshevitlik salatsejate kamp ainukeseks organiseeritud jõuks vene poliitilise küpsuseta miljonite peakaotuses.
Muistsesse tsaaride impeeriumi kuulunud rahvad olid endast sajandeid kestnud ainuvalitsusliku korra juba maha raputanud ning asunud — igaüks neist: poolakad, ukrainlased, eestlased, lätlased, leedulased, soomlased ja kaukaaslased — korraldama oma rahvuslikku elu vabadel demokraatlikel alustel, vastastikuses usalduses ja sõpruses. Kommunistlikud revolutsiooni hukutajad võõrutasid selle renessansi loomulikust arenguteest vägivaldsusse.
Proletariaadi emantsipeerimise valeliku ettekäände all orjastati nii tööliskond ise, kui ka kõik teised ühiskondlikud klassid ja kihitused.
Sõda möödas, mängisid Kremli diplomaadid oma läänemaiste partneritega kõlvatut mängu. Hüljates vaherahu tingimused ning kokkulepped ja sõtkudes porri kõik lubadused ning tõotused, nad keeldusid punavägesid sõjategevuse mailt tagasi tõmbamast ning hoiavad nüüd diktatuuri haardes kõrge kultuuriga Euroopa maid ligilähedalt 150 miljoni elanikkonnaga. Milline süüüosa langeb selles kurblooluses Lääne suurriikide ebareaalse poliitika arvele, jäägu minu poolt arvustamata.
Arvestades kõiki kommunistide juhtkonna metsikusi ja kuritegusid, asetavad Brasiilia Vaba Euroopa Ühingu deklaratsiooni autorid küsimuse: Mis pidustus oli too bolshevikkude vöimuhaarangu 40. aastapäeva tähistamine? Ja vastavad:
Ei miski muu kui timukate karneval ahistatud rahvaste vanglas; tantsupidu miljonite metsikustes hävinud meeste, naiste ja laste surnuaial; ablaste raisakullide nuumatund nälgivas sunnitöölaagris; saatanlik missa punaväe kuulide all langenud ungarlaste ristiga ja ristita kääbustel; danse-macabre kaheteistkümne tuhande hukatud poola ohvitseri ühishaual!

KirjadRedigeeri

  • Ülim tarkus: alistu ja peida oma valu nii sügavale, kui iganes võimalik.
    • Kiri August Reile 22. detsembril 1944; rmt: Jüri Ant, "August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat", Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, 2012, 251 lk; ISBN 9789985858806


ViitedRedigeeri