[Emmett Avery:] Tõeline uuendus seisneb selles, et ka loetav kirjanik loobub järk-järgult süžeest, mis küllap nii temalt kui ka tema lugejatelt pidi nõudma kaunis suurt psühholoogilist pingutust, sest et siiani on süžee olnud loetava raamatu kirjutamise alus. Kuid nad on end ümber häälestanud, nagu psühholoogid ütleksid. Isegi televisioon ning meelelahutusajakirjad hakkavad loobuma süžeest meeleolu kasuks, nii nagu kirjanduse ülempreestrid tegid seda 1925. aastal. Tänapäeval ei ole süžee enam kusagil sünnis, välja arvatud kriminullid, mis kujutavad endast konservatiivsete autorite viimast pelgupaika. (lk 109)
Helen McCloy, "Kaks kolmandikku vaimu", tlk Viktor Kerge, 1984
