Gerda Wegener, "Jalahoop" (1915)

Proosa

muuda
  • Sirget paratamatuselõime on võimatu lõppsuunast kõrvale kallutada, iga liikumine edasi-tagasi ainult katsub seda teha; vaba tahe võib oma süstikut volipärast paika pandud nööride vahel liigutada; ja kuigi juhuse tegevusvabadus on paratamatuse sirgjoonte vahel piiratud, kuigi ta külgsuunalist liikumist juhib vaba tahe, kuigi need mõlemad teda käsutavad, valitseb vahetevahel ka juhus ja tema anda jääb viimane otsustav hoop.



  • Käies pää püsti, lööb ta oma pruuni kinga nina vastu roostetanud plekknõu. Pahaselt annab ta sellele jalaga hoobi. Ester aimab, et on palju asju, mis viivad kauni sihi juurde läbi vastikute teede.
    • Reed Morn, "Tee ja tõde", 2. trükk, 2002, lk 6

Luule

muuda


Hoop kaugele ei ulata,
mis kaljusse lööb prao.
Kõik oma teras sulata
ja nõtkeiks noolteks tao.


iseendast suurema
sa pystitadki myydi
tunnustuseks selle eest
sind mõistetakse syydi
löök sind tabab kuklasse
just siis kui koitvat näib
langed vastu rohelist
hull suu saab mulda täis.

  • Peep Ilmet, "Vastuhakk" kogus "Mõraseks mõistetud meel" (1991), lk 27